Uus määrus kaitseb liikmesriike majandusliku väljapressimise eest
- ELi ja selle liikmesriike ei maksa survestada.
- Liit võib oma suveräänsuse kaitseks piirata muu hulgas kaubavahetust, otseinvesteeringuid ja juurdepääsu ELi hanketurule.
Parlament andis lõpliku heakskiidu survestamisvastasele määrusele, mis aitab ELil ennetada ja ohjata kolmandate riikide poolset majanduslikku santaaži.
Uus määrus võimaldab ELil võtta rahvusvahelise õiguse piires ja viimase abinõuna vastumeetmeid, kui mõni välisriik peaks kasutama ELi või liikmesriikide poliitika ja seisukohtade mõjutamiseks majanduslikku väljapressimist. See on praeguses geopoliitilises olukorras väga oluline, sest kaubandust ja investeeringuid kasutatakse aina sagedamini relvana.
Uus süsteem
Kui ELi mittekuuluv riik püüab oma kaubandus- või investeerimisotsustega mõjutada ELi või mõne liikmesriigi poliitikat, satub ELi strateegiline autonoomia tõsisesse ohtu. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise mehhanismi ei saa aga sellisel juhul enamasti appi võtta. See on võimalik vaid siis, kui rikutakse ka WTO reegleid.
Nüüd jõustub uus süsteem, mille kohaselt peab kõiki ELi ja liikmesriikide vastu suunatud survestamisjuhte uurima Euroopa Komisjon. Komisjoni järeldused esitatakse seejärel otsustamiseks nõukogule. Kui ministrid leiavad, et tegemist on tõesti survestamisega, töötab Euroopa Komisjon välja olukorrale sobiva tegevuskava. Esimeseks eelistuseks jääb alati dialoog, kuid kui väljapressija ei taandu, võib EL reageerida ka jõulisemalt.
Võimalikud vastusammud
Muu hulgas võib EL otsustada piirata kaubavahetust, intellektuaalomandi õiguste kasutamist, otseinvesteeringuid ning juurdepääsu ELi riigihanke- ja kapitaliturule. Samuti saab EL keelduda keemia- ja sanitaarreeglite alusel tootelubade andmisest ning komisjon võib sundida survestajat kahju hüvitama.
Tsitaat
Raportöör Bernd Lange (S&D, Saksamaa) ütles: „Uus määrus võimaldab Euroopa Liidul väljastpoolt tulevale survestamisele kiiresti vastu astuda. See näeb ette selge ajakava ning seletab lahti, mida survestamine tähendab ja kuidas sellele reageerida. Kuigi uus määrus peaks eelkõige ELi ja liikmesriikide santažeerimist ära hoidma, võimaldab see meil Euroopa Liidu suveräänsust ka konkreetsete meetmete abil kaitsta.“
Järgmised sammud
Täiskogul hääletas määruse poolt 578 ja vastu 24 parlamendiliiget, erapooletuid oli 19. Nõukogu annab määrusele oma lõpliku heakskiidu eeldatavasti veel oktoobris. Seejärel avaldatakse tekst Euroopa Liidu Teatajas ning määrus jõustub 20 päeva pärast seda.
Taust
Komisjon esitas survestamisvastase määruse ettepaneku 2021. aasta detsembris. Selle ajendiks olid majanduspinged ELi ja USA vahel president Trumpi ametiajal ning ELi ja Hiina vahel korduvalt lahvatanud vastasseis. Viimastel aastatel on vastu võetud muidki kaitsevahendeid ning mais teatasid G7 juhid majandusliku survestamise vastase koordineerimisplatvormi loomisest.
Kontakt:
-
Maris KURME
Pressinõunik -
Kadi HERKÜL
Pressinõunik