Parlament nõuab suurettevõtetelt juhtkonna paremat soolist tasakaalu 

Pressiteade 
 
 
2026. aastaks peaks vähemalt 40% suurettevõtete juhtidest olema naised. Foto: © AdobeStock / Nola Viglietti / peopleimages.com  
  • Tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas peaks sooline tasakaal olema vähemalt 40:60. 
  • Reegleid eiravatele ettevõtetele tuleb määrata hoiatavad karistused. 
  • Reeglid ei puuduta alla 250 töötajaga ettevõtteid. 

2026. aasta juuliks peavad kõik ELis tegutsevad börsil noteeritud suurettevõtted tagama naiste suurema esindatuse juhtkonnas.

Teisipäeval kiitis parlament lõpuks heaks ettevõtete juhtkonna soolise tasakaalu direktiivi, mille kallal töötati kümme aastat. Direktiivi eesmärk on parandada juuliks 2026 suurettevõtete juhtorganite soolist tasakaalu ning muuta karjäärivõimalused võrdsemaks ja läbipaistvamaks. Näiteks tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete seas peab sooline tasakaal olema selleks ajaks vähemalt 40:60 ning tegevjuhtkonna liikmete seas vähemalt 33:67. Juhtorganisse pääsemise põhikriteeriumiks jääb endiselt kandidaadi pädevus.

Börsil noteeritud ettevõtted peavad kord aastas esitama teabe juhtorganite soolise tasakaalu kohta ning vajaduse korral selgitama, kuidas nad kavatsevad seda parandada. Teave peab olema kergesti leitav ka ettevõtte veebisaidilt.

Direktiiv kehtib ainult ettevõtetele, millel on rohkem kui 250 töötajat.

Karistused

Ettevõtetele, kes uusi norme ei täida, tuleb kehtestada hoiatavad ja proportsionaalsed karistused, näiteks trahvid. Kui ettevõtte juhtorgani koosseis ei vasta direktiivi nõuetele, võib kohus nõuda juhtorgani laiali saatmist.

Raportööride tsitaadid

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportöör Evelyn Regner (S&D, Austria): „Selle kümme aastat menetletud direktiivi vastuvõtmine on soolise võrdõiguslikkuse seisukohast äärmiselt oluline. Me anname naistele lõpuks suuremad šansid pääseda suurettevõtete tüüri juurde ning parandame ähiühingute juhtimist. Naised on uuendusmeelsed, targad, tugevad ja võimekad. Meeste maailmas on neil aga raske juhtivatele ametikohtadele pääseda. See direktiiv kõrvaldab nende teelt suurimad takistused ning muudab karjääri tegemise läbipaistvamaks ja pädevuspõhisemaks.“

Õiguskomisjoni raportöör Lara Wolters (S&D, Madalmaad): „See direktiiv ootas kümme aastat oma aega. Kogu selle aja jooksul domineerisid ettevõtete juhtorganites endiselt mehed. Nendes riikides, kus kehtestati juba varem siduvad sookvoodid, on naistel selgelt olulisem roll. See direktiiv muudab lõpuks suhtumist ka ülejäänud riikides. Nüüd peavad kõik börsil noteeritud suurfirmad parandama juhtkonna soolist tasakaalu.“
Järgmised sammud

Nüüd, mil parlament ja nõukogu on direktiivi üle ametlikult kokkuleppele jõudnud, avaldatakse õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub 20 päeva pärast seda. Liikmesriigid peavad uued sätted oma õigusesse üle võtma kahe aasta jooksul.

Taust

Euroopa Komisjon esitas direktiivi ettepaneku juba 2012. aastal ja Euroopa Parlament võttis oma läbirääkimisseisukoha vastu 2013. aastal. Seejärel seisis eelnõu aga peaaegu kümme aastat nõukogus riiulil. 2022. aasta märtsis jõudsid tööhõive- ja sotsiaalministrid lõpuks ühisele seisukohale ning juunis saavutasid parlamendi ja nõukogu läbirääkijad kokkuleppe lõpliku teksti osas.

2021. aastal oli ELi suurimate börsil noteeritud ettevõtete juhtkonnas naisi keskmiselt 30,6%, kuid liikmesriikide vahel on suured erinevused. Näiteks Prantsusmaal on naiste osakaal suurettevõtete juhtkondades 45,3%, aga Küprosel 8,5%. Kuigi naiste esindatus juhtorganites on suurenenud, on 2022. aastal siiski vähem kui 10%-l ELi riikide suurimatel börsil noteeritud ettevõtetel naissoost esimees või tegevjuht.