Ringmajandus: Euroopa vajab karmimaid tarbimise ja ringlussevõtu reegleid
- Ainult toimiv ringmajandus aitab saavutada roheleppe eesmärke.
- Parlament nõuab siduvaid eesmärke materjalide kasutamise ja tarbimise keskkonnamõju vähendamiseks.
Parlament võttis vastu soovitused, mille eesmärk on süsinikuneutraalse, jätkusuutliku ja mürgivaba ringmajanduse saavutamine aastaks 2050.
Resolutsioon, mis on vastuseks Euroopa Komisjoni uuele ringmajanduse tegevuskavale võeti vastu 574 poolthäältega (vastu oli 22 ja erapooletuks jäi 95 parlamendiliiget).
Resolutsioon rõhutab, et praegune ühesuunaline tarbimine, mis tugineb “valmista-kasuta-hävita” tsüklil tuleb muuta tõeliseks ringmajanduseks. Parlament soovib, et EL kehtestaks siduvad eesmärgid, mis aitaksid 2030. aastaks vähendada tootmise ja tarbimise mõju keskkonnale ning hõlmaksid kõiki tooteliike ja toodete kogu elutsüklit. Lisaks peaks Euroopa Komisjon töötama välja toote- ja sektoripõhised siduvad ringluseesmärgid.
Parlament nõuab, et komisjon esitaks veel 2021. aastal uue õigusakti, millega laiendataks ökodisaini direktiivi nii, et ELis turule lubatavad tooted oleksid vastupidavad, korduvkasutatavad, kergesti parandatavad, mürgivabad, ringlussevõetavad ning ressursi- ja energiatõhusad.
Täiskogu arutelul rõhutasid parlamendiliikmed, et roheleppe eesmärkide saavutamine on võimalik ainult siis, kui EL läheb üle ringmajanduse mudelile, mis omakorda aitab luua uusi töökohti ja arendada ettevõtlust. Jäätmeid käsitlevaid õigusakte tuleb rakendada täpsemalt ja järjekindlamalt, samuti on vaja täiendavaid meetmeid mitmete sektorite ja toodete jaoks, näiteks tekstiili-, pakendi ja elektroonikatootmisele. Arutelu saab järelvaadata siin.
Taust
2020. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu “Uue ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel”. Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon arutas ettepanekut oktoobris.
Kuni 80% toodete keskkonnamõjust määratakse kindlaks nende kavandamise ja disainimise etapis. Prognooside kohaselt kahekordistub ülemaailmne materjalide tarbimine järgmise neljakümne aasta jooksul ning aastane jäätmehulk kasvab 2050. aastaks 70% võrra. Seejuures põhjustab loodusvarade kaevandamine ja töötlemine poole maailma kasvuhoonegaaside koguheitest ning üle 90% elurikkuse vähenemisest ja veepuudusest.
Kontakt:
-
Dana POPP
Press Officer -
Inga HÖGLUND
Pressinõunik -
Kadi HERKÜL
Pressinõunik