Laste kaitsmine seksuaalse väärkohtlemise eest internetis: ELi meetmed
Euroopa Liit soovib ajakohastada laste seksuaalset kuritarvitamist käsitlevaid eeskirju.
Veebis toimuv laste seksuaalne väärkohtlemine on jätkuvalt suur probleem. 2022. aastal teatati üle 32 miljonist laste seksuaalse ärakasutamise kahtlusest, mis on ajalooliselt kõrgeim näitaja.
Eeskirjade väljatöötamine
EL on vastu võtnud laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemise strateegia.
2023. aasta novembris kiitis parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon heaks oma läbirääkimispositsiooni laste väärkohtlemise ja nende parema kaitse asjus.
2021. aastast kehtivad ajutised eeskirjad, mis võimaldavad digiettevõtetel töödelda kasutajate andmeid veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemiseks. ELi eesmärk on vastu võtta püsivad reeglid, mis lubaksid kõikidel ettevõtetel laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat veebimaterjali tuvastada.
Eraelu puutumatuse kaitse
Parlament soovib leida tasakaalu laste kaitsmise ja eraelu puutumatuse vahel. Parlament ei toeta ulatuslikku interneti järelvalvet, privaatsuhtluse jälgimist ning rakenduste krüpteerimise nõrgestamist.
Teenuseosutajate kohustused
Veebimajutus- ja suhtlusteenuste pakkujad oleksid kohustatud teostama riskianalüüsi lapsi puudutava seksuaalse sisu võimaliku esinemise kohta nende teenustes. Riski tuvastamisel on teenuseosutajatel kohustus rakendada leevendusmeetmed.
Teenuseosutajatel oleks võimalik kasutada ulatuslikku loetelu võimalikest leevendusmeetmetest, näiteks toodete või teenuste ohutuse põhimõtete järgimine, vanemlik järelevalve, kasutajate aruandlusmehhanismide loomine ning vanusekontrolli kasutamine.
Samuti kehtestatakse kindlad kohustuslikud leevendusmeetmed otseselt lastele suunatud teenuste, peamiselt pornograafilise sisu levitamiseks kasutatavate platvormide ja teatud mängude raames pakutavate vestlusteenuste jaoks.
Teenuseosutajal oleks vabadus valida tehnoloogia, mida kasutatakse riskide tuvastamiskohustuste täitmiseks. Samuti lihtsustaksid ajakohastatud eeskirjad menetlust väiksemate ettevõtete jaoks.
Tuvastamiskorraldus
Kui teenuseosutajad ei täida eeskirjadega seatud kohustusi, võib õigusasutus anda tuvastamiskorralduse ainult viimase abinõuna. Teenuseosutajad oleksid kohustatud kasutama kindlaid tehnoloogiaid laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali tuvastamiseks ning sellel oleksid ajalised piirangud.
Ohvriabi
Ettepanekus on märgitud ka ELi lastekaitsekeskuse loomine, mis hõlbustaks riskihindamist, koordineeriks juhtumite tuvastamist ning nendest teatamist ja ennetamist. Keskus teeks tihedat koostööd riiklike asutustega.
Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks ohvritel õigus nõuda teavet asjakohaste veebimaterjalide kohta ning nõuda selle sisu eemaldamist. Parlament nõustus ettepanekuga, kuid lisas, et ohver peab saama toetust ja abi ELi lastekaitsekeskuselt ning riiklikelt ametiasutustelt.
Järgmised sammud
2023. aasta novembris kiitis parlament heaks oma läbirääkimispositsiooni. Nüüd võivad alati läbirääkimised nõukoguga.
Ajutine määrus, mis võimaldab digiettevõtetel teatud kasutajate andmeid töödelda, pikendatakse 2026. aasta aprillini. ELi kaasseadusandjad püüavad jõuda kokkuleppele pikaajalise õigusraamistiku suhtes, et vältida ajutise määruse edasist pikendamist. 2024. aasta aprilli täiskogul kinnitas parlament ajutise määruse.
