Kuidas kavatseb Euroopa Parlament kaitsta videomängude kasutajaid?
Videomängude valdkonnal on suured tulevikuväljavaated, ent kasutajate paremaks kaitsmiseks on vaja ühtseid reegleid, rõhutab Euroopa Parlament.
2021. aastal oli Euroopa videomängude valdkonna turumaht hinnanguliselt 23,3 miljardit eurot ning kasvas kiiresti.
Nüüd, 18. jaanuari 2023. aasta täiskogul, võttis parlament vastu algatusraporti, mille eesmärk on tagada videomängude kasutajate parem kaitse. Lisaks rõhutab raport, et videomängude valdkond on uuenduslik, areneb kiiresti ja loob uusi töökohti ning väärib ka eraldi toetusmeetmeid.
Loe lisaks digipöörde olulisusest ja eelistest.
Turvalisem mängukeskkond
Mängusisesed ostud
Videomängud võivad ahvatleda ostma nn aardelaekaid (loot boxes) – virtuaalseid abivahendeid, mis aitavad mängus kiiremini edasi liikuda. Nende eest tuleb maksta päris raha ning nõnda võib soovimatutel või kontrollimatutel ostudel olla negatiivne psühholoogiline ja rahaline tagajärg.
Parlament tahab, et komisjon analüüsiks nn aardelaegaste müügiviise ning kehtestaks Euroopas ühtsed reeglid, mis tagaksid tarbijatele parema kaitse.
Samavõrra ohtlik on ka nn kullakaevandamine ehk mängu käigus omandatud virtuaalvara või kontode müümine või vahetamine reaalse raha vastu, mis on ühtlasi vastuolus ka videomängude tootjate kehtestatud reeglitega.
Kuna nii aardelaegaste kui ka kullakaevandamisega võib olla seotud rahapesu, sunniviisiline töö ja laste ärakasutamine arenguriikides, nõuab parlament, et liikmesriigid keelaksid selliste võtete kasutamise.
Mänguabonemendi tühistamine
Parlament rõhutab, et mänguabonemendi tühistamine peab olema sama lihtne kui selle soetamine, ning märgib, et kasutajate jaoks on kõige probleemsemad määramata tähtajaks ostetud ja automaatselt pikenevad abonemendid.
Lisaks peavad videomängude tagastamistingimused olema kooskõlas ELi tarbijakaitse eeskirjadega ning internetist ostetud videomänge peab saama tagastada ja nende eest makstud raha tagasi nõuda täpselt samadel tingimustel kui tavapoe ostude puhul.
Laste parem kaitse
Parlamendi hinnangul on esmaoluline laste kaitsmine mitmesuguste ohtude ja eriti sihistatud reklaami eest.
Selleks on vaja tõhusamaid vanemliku järelevalve vahendeid, mille kehtestamisel võiks võtta eeskuju üleeuroopalise mänguteabe süsteemist PEGI. Lapsevanematel peab olema parem ülevaade oma laste mängimisharjumustest, sest see aitaks neil piirata ja jälgida laste veebioste ning määrata, kui kaua võivad lapsed veebis mängida.
Kuna videomängude liigkasutamine võib tõsiselt kahjustada laste vaimset tervist, tahab parlament, et mängude loojad hoiduksid manipulatiivsetest võtetest ning tagaksid, et nende tooted ei tekita sõltuvust, süvenda isolatsiooni ega soodusta küberkiusamist.
Kõige haavatavamate turvalisus
Videomänge puudutav info peab olema kättesaadav, lihtne ja arusaadav. See aitab vältida tahtmatuid oste ja kaitseb kõige haavatavamaid tarbijaid.
Samuti nõuab parlament, et videomängud oleksid kaasavamad ja ligipääsetavad.
Andmekaitse
Videomängude kasutajate isikuandmeid tuleb kaitsta kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.
Videomängude valdkonna toetamine
Videomängude valdkond areneb kiiresti ning on ELi digipöörde oluline osa. Mänge ei kasutata üksnes vaba aja veetmiseks, vaid ka aju treenimiseks ja õppimiseks.
Seetõttu soovib parlament, et Euroopa Komisjon töötaks välja Euroopa videomängude strateegia, mis aitaks sellel uuenduslikul loome- ja kultuurisektoril oma tulevikuvõimalused täies mahus ellu viia.
Valdkonna saavutuste tähistamiseks tahab parlament luua uue iga-aastase auhinna, millega tunnustada videomänge tootvaid ettevõtjaid.
Parlament toetab ka ELi teadusprojekti Kids Online, mille eesmärk on kaardistada laste kogemusi videomängudest, ning leiab, et sellelaadsed ettevõtmised väärivad ELi rahastust.
