Tehisintellekt: Euroopa Parlamendi seisukoht

Euroopa Parlament tahab, et tehisintellekti käsitlevad ELi õigusaktid toetaksid innovatsiooni ning oleksid kooskõlas ELi põhiväärtustega.

Sisukord

Tehisintellekt.

Tehisintellekt mängib ühiskonna digiüleminekul suurt rolli. Juba praegu on elu ilma tehisintellekti kasutavate toodete ja teenusteta raske ette kujutada. Muudatusi tuleb aga kindlasti veel, kas või sellistes valdkondades nagu töö, ettevõtlus, rahandus, tervishoid, julgeolek, põllumajandus jms. Ka ELi roheline kokkulepe ja ELi majanduse pandeemiajärgne taastamine sõltuvad suurel määral tehisintellektist.

EL töötab praegu välja maailma esimesi eeskirju tehisintellekti võimaluste ja ohtude käsitlemiseks, et muuta ELis kasutatavate tehisintellektide süsteemid usaldusväärseks.

Tehisintellekti määrus: esimesed ELi tehisintellekti reguleerivad eeskirjad


2023. aasta juuni täiskogul võttis parlament vastu läbirääkimisseisukoha tehisintellekti määruse asjus. Selle eesmärk on muuta ELis kasutatavad tehisarusüsteemid ohutuks, läbipaistvaks, jälgitavaks, keskkonnasõbralikuks ning need ei tohiks kedagi diskrimineerida.

Samuti soovib parlament kehtestada tehisintellektisüsteemidele tehnoloogianeutraalse määratluse, mida kohaldada tulevaste süsteemide suhtes.

Tehisintellekti puudutav seadusandlus


ELi tegevuskava


Parlament seadis sisse ka erikomisjoni AIDA, mille ülesanne on analüüsida tehisintellekti mõju Euroopa majandusele. 2022. aasta maikuus täiskogu poolt vastu võetud AIDA komisjoni lõpparuanne sisaldab ettepanekut ELi tehisintellektialase tegevuskava kohta – terviklikku lähenemisviisi ühisele pikaajalisele seisukohale, mis rõhutab tehisintellektiga seotud ELi põhiväärtuseid, eesmärke ja tehisintellektiga seotud väärtuseid. „Selle raportiga näitame me selgelt, et tehisintellekt on digitaliseerimise tõukejõud ja maailma digikonkurentsi mängumuutja," ütles juhtiv MEP Axel Voss (EPP, Saksamaa).

Mittediskrimineerimine, vastutus ja intellektuaalomand


20. oktoobril 2020 võttis parlament vastu kolm raportit, mis visandasid plaani tehisintellekti reguleerimiseks, nii et see soodustaks innovatsiooni, tagaks kõrged eetilised standardid ning usalduse uue tehnoloogia suhtes.

Üks raportitest keskendub sellele, kuidas kindlustada turvalisus ja läbipaistvus, vältida kallutatust ning diskrimineerimist, toetab sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutustunnet ning tagab põhiõiguste kaitse. ”Selle ettepaneku keskmes on inimene,” ütles raporti autor Ibán García del Blanco (S&D, Hispaania).

Axel Voss (EPP, Saksamaa) koostas Euroopa Parlamendi raporti tehisintellekti puudutavast tsiviilvastutuse korrast. Selle eesmärk on kaitsta eurooplasi, ent tagada samal ajal ettevõtetele juriidiline kindlustunne, mis toetab innovatsiooni. ”Me ei tee revolutsiooni. Ent vaja on ühtseid reegleid ettevõtetele, samuti tuleb arvestada olemasoleva seadusandlusega,” ütles Voss.

Seoses intellektuaalomandi õigustega rõhutab Euroopa Parlament, et vaja on efektiivset süsteemi, mis soodustaks tarkvaraarendust, ent arvestaks patendiprobleeme. Üks lahendust vajavatest küsimustest on see, kuidas määratleda intellektuaalomandi õigust, kui programmi või lahenduse ainuautor on tehisintellekt, tõdes raporti autor Stéphane Séjourné (Renew, Prantsusmaa).

Tehisintellekti kasutamine erinevates sektorites


20. jaanuaril 2021 võttis Euroopa Parlament vastu oma seisukoha tehisintellekti kasutamiseks tsiviil- ja sõjalisel otstarbel, sealhulgas õigusemõistmises ja tervishoius. ”Tehisintellekt ei tohi kunagi vabastada inimest vastutusest,” ütles Gilles Lebreton (ID, Prantsusmaa). Raport rõhutab, et kõigi julgeolekus kasutatavate AI-süsteemide puhul peab lõpliku otsuse tegema inimene. Samuti kordas parlament oma nõudmist keelata tehisintellekti-põhised autonoomsed surmavad relvasüsteemid.

19. mail 2021 võttis Euroopa Parlament vastu raporti, mis käsitleb AI kasutamist hariduses, kultuuris ja audiovisuaalsektoris ning kutsub üles arendama AI tehnoloogiaid nii, et need aitaksid vältida soolist, sotsiaalset või kultuurilist kallutatust ja kaitseksid mitmekesisust. ”Tehisintellekti tuleb õpetada selliselt, et see ei tiražeeriks diskrimineerimist,” ütles parlamendiliige Sabine Verheyen (EPP, Saksamaa).

20. mail 2021 vastu võetud resolutsioonis kutsub parlament Euroopa Komisjoni üles võitlema digipöördega seotud ohtudega ning keskenduma tehisintellektile kui tehnoloogiale, mis saab Euroopa avalikku ja erasektorit digipöördes toetada. ”Selleks, et tehisintellekti võimalusi maksimaalselt ära kasutada, peame me andma ettevõtetele ruumi innovatsiooniks ja investeeringuteks,” ütles parlamendiliige Deirdre Clune (EPP, Iirimaa).

6. oktoobril 2021 toimunud arutelul nõudsid parlamendiliikmed tugevaid kaitsemeetmeid juhtudeks, kui tehisintellekti kasutatakse politseitöös. Samuti soovib parlament automaatse näotuvastustehnoloogia keelustamist avalikes kohtades. ”See, kas tehisintellekt võib olla rassiliselt kallutatud ja diskrimineeriv, ei ole küsimus. Me teame, et ta seda on,” ütles raportöör Petar Vitanov (S&D, Bulgaaria).

Kuidas kujundab EL digimaailma

Lisateave

Jaga seda artiklit teemal: