Roheline kokkulepe aitab muuta ELi kliimaneutraalseks ja kestlikuks
Euroopa roheline kokkulepe on ELi vastus praegusele kliimakriisile. Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamiseks on EL loonud tegevuskava.
2019. aasta novembri täiskogul kuulutas parlament välja kliimakriisi ning palus komisjonil viia kõik oma ettepanekud kooskõlla eesmärgiga hoida ülemaailmne kliimasoojenemine allpool 1,5 °C piiri ja tagada kasvuhoonegaaside heite märgatav vähendamine.
Vastuseks avaldas komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe – tegevuskava, mille siht on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks maailmajaoks.
Euroopa rohelise kokkulepe: eesmärgid ja eelised
2021. aasta juuni täiskogul võttis parlament vastu ELi kliimaseaduse, millega kehtestatakse õiguslikult siduv eesmärk vähendada heidet 2030. aastaks 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See aitab ELil saavutada eesmärki, et pärast 2050. aastat oleksid heitkogused negatiivsed, ja kinnitab liidu juhtrolli ülemaailmses võitluses kliimamuutuste vastu.
See peaks võimaldama eesmärke õigusaktidele lihtsamini kohaldada ning looma selliseid hüvesid nagu puhtam õhk, vesi ja pinnas, väiksemad energiaarved, renoveeritud kodud, parem ühistransport ja rohkem elektriautode laadimisjaamu, vähem jäätmeid, tervislikum toit ning parem tervis praegustele ja tulevastele põlvkondadele.
Ettevõtjad saavad kasu ka uutest võimalustest valdkondades, kus Euroopa eesmärk on kehtestada ülemaailmsed standardid. Samuti eeldatakse, et see loob töökohti, näiteks taastuvenergia, energiatõhusate hoonete ja protsesside valdkonnas.
ELi kliimaeesmärkide saavutamine: pakett „Eesmärk 55“
ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks kiitis parlament 2023. aastal heaks uute ja läbivaadatud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“. See koosneb 13 omavahel seotud läbivaadatud õigusaktist ning kuuest kliima- ja energiaalasest õigusaktist.
Heitkoguste vähendamine
Parlament on heaks kiitnud mitu ettepanekut.
- Heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) läbivaatamine, et see hõlmaks alates 2027. aastast maanteetransporti ja hooneid. 2026. aastaks kaotatakse järk-järgult lennundussektori tasuta heitekvoodid ja edendatakse säästvate lennukikütuste kasutamist.
- Turustabiilsusreservi läbivaatamine, et lahendada struktuuriline tasakaalustamatus saastekvootide pakkumise ja nõudluse vahel ELi heitkogustega kauplemise süsteemis.
- Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vahendi rakendamine, mis kehtestab CO2-mahukatest tööstusharudest väljaspoolt ELi imporditud kaupadele CO2 hinna, et võidelda tootmise ümberpaigutamise vastu riikidesse, kus kliimaeesmärgid ei ole piisavalt põhjalikud.
- Jõupingutuste jagamine ELi riikide vahel, et suurendada 2030. aastaks heitkoguste vähendamise riiklikke eesmärke sektorites, mida heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma (eelkõige põllumajandus-, ehitus- ja jäätmekäitlussektor) 29 %-lt 40 %-le.
- Reeglite tugevdamine, et suurendada süsinikdioksiidi sidumist maakasutuses, maakasutuse muutmises ja metsandussektoris.
- Ettepanek tagada, et uute autode ja kaubikute CO2-heide ELis oleks 2035. aastal null.
- lennunduse lubatud heitkoguse ühikute läbivaatamine, et lisada süsteemi kõik Euroopa Majanduspiirkonnast väljuvad lennud, ning leida võimalusel lahendus ELi-välistele lendudele (nn CORSIA süsteem).
- Laadimis- ja tankimisjaamade arvu suurendamine autodele, mis kasutavad alternatiivkütuseid.
- Eesmärk muuta ELi lennukites kasutatavad kütused keskkonnahoidlikumaks.
- Uued energiatõhususe eesmärgid 2030. aastaks.
- Suurendada taastuvenergia osakaalu ELi energiatarbimises 2030. aastaks vähemalt 42,5%ni.
- Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine merendussektoris.
Haavatavate majapidamiste toetamine
Parlament kinnitas kliimameetmete sotsiaalfondi loomise haavatavate majapidamiste, mikroettevõtjate ja transpordikasutajate kulude leevendamiseks. Fondi rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootidest.
Ringmajanduse edendamine
Komisjon esitas märtsis 2020 ka ELi ringmajanduse tegevuskava ringmajanduse protsesside edendamiseks kogu toodete eluringi jooksul, säästva tarbimise toetamiseks ja jäätmetekke vähendamiseks. See keskendub järgmisele:
- elektroonika ja IKT
- patareid, akud ja sõidukid
- pakendid ja plast
- tekstiil
- ehitus ja hooned
- toiduahel
2024. aasta lõpuks peab ELis müüdavatel mobiilidel, tahvlitel ja kaameratel olema USB C-tüüpi laadimispesa. 2026. aasta kevadest peab see olema ka sülearvutitel. Kõigile mobiilidele ja tahvelarvutitele sobiv laadija on kasulik nii keskkonnale kui ka tarbijale.
2024. aasta aprillis kiitis parlament heaks uued eeskirjad, millega edendatakse toodete parandamist. Uued reeglid muudavad toote parandamise tarbija jaoks lihtsamaks ja rahaliselt mõttekamaks. Samuti saavad tarbijad õiguse tooteid parandada nii seadusega ette nähtud garantiiaja jooksul kui ka pärast seda.
2022. aasta septembris kiitis parlament heaks oma seisukohta ELi uue tööstusstrateegia suhtes, et aidata ettevõtjatel COVID-19 kriisist üle saada ja minna üle keskkonnahoidlikumale ringmajandusele.
2021. aasta novembris kutsus parlament üles koostama terviklikumat ELi kriitilise tähtsusega toorainete strateegiat, et muuta Euroopa vähem sõltuvaks selliste toorainete impordist, mis on strateegiliste tööstusharude jaoks hädavajalikud. 2023. aasta detsembris kinnitas parlament tervikliku meetmekomplekti, mille eesmärk on tagada ELi kindel, mitmekesine, taskukohane ja kestlik juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetarnetele ning edendada rohepööret.
Kestliku toidusüsteemi loomine
Toidusektor on üks peamisi kliimamuutuste põhjustajaid. Kuigi ELi põllumajandus on maailmas ainus suur põllumajandussektor, mis on vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid (1990. aastast alates 20%), põhjustab see siiski umbes 10% heitkogustest (millest 70% on tingitud loomadest).
Strateegia „Talust taldrikule“, mille komisjon esitas 2020. aasta mais, peaks tagama õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi ja ühtlasi kindlustama põllumajandustootjate elatusvahendid. See hõlmab kogu toiduainete tarneahelat alates pestitsiidide kasutamise ja antimikroobikumide müügi vähendamisest poole võrra ning väetiste kasutamise piiramisest kuni mahepõllumajanduse laiendamiseni.
Parlament tervitas oma 2021. aasta oktoobris vastu võetud resolutsioonis ELi strateegiat „Talust taldrikule“, kuid lisas soovitusi, kuidas seda veelgi kestlikumaks muuta. Parlament täpsustas, et pakett „Eesmärk 55“ peaks sisaldama ulatuslikke eesmärke põllumajandusest ja sellega seotud maakasutusest tulenevate heitkoguste vähendamise kohta.
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
Samal ajal püüab EL peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, sealhulgas miljoni liigi võimalikku väljasuremist. Komisjon avaldas 2020. aasta mais ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030, mille eesmärk on kaitsta loodust, pöörata ökosüsteemide seisund paranemise poole ja peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.
2021. aasta juunis täiskogul võttis parlament vastu oma seisukoha „ELi 2030. aasta elurikkuse strateegia: toome looduse oma ellu tagasi“ kohta. Parlament rõhutas, et selle rakendamine on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe teiste strateegiatega.
Metsadel on oluline roll CO2 heitkoguste sidumisel ja tasakaalustamisel. Parlament on võtnud vastu uue seaduse üleilmse raadamise vastu. Määruse eesmärk on pidurdada kliimamuutusi ja elurikkuse vähenemist ning see kohustab ettevõtteid tagama, et ELis müüdavad tooted pole põhjustanud raadamist ega metsade seisundi halvenemist.
Rohepöörde rahastamine
2020. aasta jaanuaris tutvustas komisjon kestliku Euroopa investeerimiskava. See on strateegia rohelise kokkuleppe rahastamiseks, milleks tuleb järgmise kümne aasta jooksul saada vähemalt triljon eurot avaliku ja erasektori investeeringuid.
Investeerimiskava juurde kuulub õiglase ülemineku mehhanism, mis peaks aitama leevendada ülemineku sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja kogukondadele, keda üleminek kõige rohkem mõjutab. 2020. aasta mais tegi komisjon ettepaneku luua avaliku sektori laenurahastu, et toetada keskkonnahoidlikke investeeringuid fossiilkütustest sõltuvates piirkondades. Parlament kiitis selle 2021. aasta juunis heaks.
Parlament ja nõukogu leppisid kokku uute tuluallikate kasutuselevõtus, et rahastada ELi eelarvet ja COVID-19 kriisi järgset majanduse taastekava. Need hõlmaksid heitkogustega kauplemise süsteemist ja süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismist saadavat tulu, milleks kehtestataks maks teatavate kaupade impordile.
Et ärgitada investeerimist keskkonnasäästlikusse tegevusse ja takistada ettevõtjaid eksitavalt väitmast, et nende tooted on keskkonnahoidlikud – nn rohepesu –, võttis parlament 2020. aasta juunis vastu uued õigusaktid kestlike investeeringute kohta. Novembris 2020 kutsus parlament ühtlasi üles liikuma kestmatult majandussüsteemilt kestlikule, sest see on ELi pikaajalise strateegilise autonoomia ja vastupanuvõime tugevdamiseks otsustavalt tähtis.
