Pakendijäätmete vähendamine: EL uuendab reegleid

Kui palju toodetakse pakendijäätmeid ja kuidas plaanib EL neid vähendada?

Igapäevaelus kasutame erinevaid pakendeid (pudelid, konteinerid, purgid, karbid, kotid), mis on valmistatud erinevatest materjalidest (paber, papp, plast, klaas, puit, metall). Pakendeid kasutatakse ka kõikides tootmisetappides. Tootjad, transpordiettevõtted, kauplused, restoranid, kodumajapidamised - nad kõik vajavad ja kasutavad pakendeid kaupade kaitsmiseks ja transportimiseks.

Mis on pakend?

  • Tooted, mida kasutatakse kaupade hoidmiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks.

Jäätmeteke ELis


2021. aastal tekkis iga ELi kodaniku kohta keskmiselt 189 kg pakendijäätmeid. Kümne aastaga on see kogus kasvanud üle 20%.

 

Arvud erinevad riigiti. Horvaatias tekkis ühe inimese kohta aastas 74 kg pakendijäätmeid, Iirimaal aga 246 kg.

149,96 kg/in

Eestis tekkinud pakendijäätmed (2021)

2021. aastal tekkis ELis kokku 84,3 miljonit tonni pakendijäätmeid, mis on 4,8 miljonit tonni rohkem kui 2020. aastal. Enamik sellest oli paber ja papp (40,3%), millele järgnesid plast (19%), klaas (18,5%), puit (17,1%) ja metall (4,9%).

2021. aastal võeti 64% pakendijäätmetest ringlusesse ning 80% taaskasutati.

ELi reeglid


Pakendite ja pakendijäätmete eeskirjad hõlmavad pakendite kujundust kui ka pakendijäätmete käitlemist. Reeglite eesmärk on ühtlustada riiklikke meetmeid, vältida jäätmete teket, suurendada korduv- ja taaskasutust ning ringlussevõttu. Samuti on eeskirjadega määratud ELi turule lastud pakendite miinimumnõuded.

Eeskirjad võeti vastu 1994. aastal ning neid ajakohastasti 2018. aastal. 2022. aasta novembris esitas komisjon ettepaneku eeskirjade ajakohastamiseks, mis on kooskõlas ELi ringmajanduse tegevuskavaga. 2024. aasta aprilli täiskogul saavutasid parlament ja nõukogu kokkuleppe uute reeglite kohta.

Ajakohastatud eeskirjade sisu


ELi eesmärk on uute pakendite tootmise vähendamine ning korduv- ja taaskasutamise suurendamine. Samuti peaksid pakendid olema ohutumad ja jätkusuutlikumad. Erilist tähelepanu pööratakse plastpakenditele.

Uued eeskirjad:

  • seavad pakendijäätmete vähendamise eesmärgid (5% 2030. aastaks, 10% 2035. aastaks ja 15% 2040. aastaks);
  • keelavad erinevad plastijäätmed: õhukesed kilekotid, plastpakendid värsketele puu- ja köögiviljadele, eraldi pakendatud väikesed portsjonid (näiteks kastmed, suhkur ja sarnased tooted), väikesed pakendid hügieenitoodetele või plastpakendid kohvritele;
  • keelavad püsivad orgaanilised saasteained;
  • edendavad korduvkasutust ja korduvtäitmise võimaluste pakkumist;
  • nõuavad ELi liikmesriikidelt, et nad julgustaksid toitlustusasutusi serveerima kraanivett;
  • kehtestavad rangemad nõuded taaskasutatavuse kohta.