Ringmajanduse tähendus, vajalikkus ja kasulikkus
Mis on ringmajandus, mis kasu me sellest saame ning miks on see kasulik keskkonnale ja majandusel?
Euroopa Liidus tekitatakse igal aastal üle 2,1 miljardi tonni jäätmeid. Liidu jäätmekäitluse õigusakte ajakohastatakse pidevalt, et võtta kasutusele kestlikum mudel, mida nimetatakse ringmajanduseks.
Mis on ringmajandus?
Ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. Sellega pikendatakse toodete olelusringi.
Praktikas tähendab see, et jäätmeid vähendatakse nii palju kui võimalik. Kui toote kasutusaeg lõpeb, jäetakse toote koostisosad võimaluse korral majandusse ringlema. Tänu ümbertöötlemisele saab neid korduvalt uuesti kasutada. Sellega luuakse lisaväärtust.
See eristab ringmajandust traditsioonilisest nn lineaarsest majandusmudelist, mis toimib nii, et toorainest valmistatakse toode ja tarbija viskab selle pärast kasutamist ära. See mudel põhineb suurel kogusel odavatel ja kergesti kättesaadavatel materjalidel ja energial.
Mudel hõlmab ka kavandatud vananemist. See tähendab, et toote valmistamisel on sellele meelega ette nähtud lühike kasutusiga, et meelitada tarbijat uut toodet ostma. Euroopa Parlament on nõudnud, et selle vastu võetaks midagi ette.
Ringmajanduse eelised
Keskkonnakaitse
Toodete korduvkasutamine ja ringlussevõtt aitaks kaasa loodusvarade säästvale kasutamisele, maastiku ja elupaikade häirimise vähendamisele ning aitaks piirata bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.
Samuti väheneks kasvuhoonegaaside aastane koguheide.
Tarbijatele pakutaks ka vastupidavamaid ja innovatiivsemaid tooteid, mis pikas perspektiivis aitavad vähendada energia ja ressursside tarbimist. Hinnanguliselt määratakse 80% kogu tootega seotud keskkonnamõjust kindlaks projekteerimisetapis.
Üks Euroopa kodanik tekitab keskmiselt ligi 190 kg pakendijäätmeid aastas, mis teeb pakendamise üha suurenevaks probleemiks. ELi eesmärgiks on edendada korduvkasutust ning ringlusessevõttu, keelates üleliigset pakendamist ja parandades tootedisaini.
Tooraine sõltuvuse vähendamine
Kuna maailma rahvaarv suureneb, on ka tooraineid vaja üha rohkem. Tähtsaimaid tooraineid ei ole aga lõputus koguses.
Piiratud kogus tähendab ühtlasi seda, et osa ELi riike sõltub toorainetarnete puhul teistest riikidest. Eurostati andmeteltarbib iga eurooplane keskmiselt 14,9 tonni toorainet.
2023. aastal oli ELi ja muu maailma vahelise toorainekaubanduse koguväärtus 165 miljardit eurot. Eksporditavat kaupa oli vähem kui imporditavat, mistõttu oli kaubavahetuse puudujääk 29 miljardit eurot.
Tooraine ringlussevõtt vähendab tarnimisega seotud riske, näiteks hinnavolatiilsust, kättesaadavust ja sõltuvust impordist.
See puudutab eelkõige kriitilise tähtsusega toorainet, mida on vaja tehnoloogiate tootmiseks, mis on vajalikud kliimaeesmärkide saavutamiseks (näiteks patareid ja elektrimootorid).
Töökohtade loomine ja tarbijate raha säästmine
Ringmajanduse poole liikumine võib olla mitmes mõttes kasulik. Näiteks suurendaks see konkurentsivõimet, hoogustaks majanduskasvu ning aitaks luua töökohti. Tänu sellele lisanduks 2030. aastaks ainuüksi ELis 700 000 töökohta. Samuti soodustaks ökodisain innovatsiooni erinevates majandussektorites.
Tarbijatele pakutaks ka vastupidavamaid ja innovatiivsemaid tooteid, mis parandavad pikas perspektiivis elukvaliteeti ja säästavad raha.
Mida teeb EL ringmajanduse saavutamiseks?
EL tahab saavutada keskkonnasõbralikku, mürgivaba ja täielikult ringmajanduslikku majandust 2050. aastaks.
Uued või ajakohastatud eeskirjad hõlmavad ökodisaini, pakendeid, rohepesu, õigust parandamisele, jäätmekäitlust ning muid elutähtsaid valdkondi.
