Teabelehed Euroopa Liidu kohta
Euroopa Parlament
Palun täitke see väli

Politseikoostöö

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) on ELi laiema sisejulgeolekustruktuuri üks keskseid elemente. Õiguskaitsekoostöö ja -poliitika on alles kujunemisjärgus ning keskendub eelkõige terrorismi, küberkuritegevuse ning muude raskete ja organiseeritud kuritegevuse vormide vastasele võitlusele. Peamine eesmärk on saavutada kooskõlas põhiõiguste ja andmekaitsereeglitega turvalisem Euroopa kõigi ELi elanike hüvanguks, nagu Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 33 (tollikoostöö) ning artiklid 87, 88 ja 89.

Eesmärgid

Tõhus politseikoostöö on põhielement liidu kujundamisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks, mis põhineb põhiõiguste austamisel. Politsei-, tolli- ja muid õiguskaitseasutusi kaasava piiriülese õiguskaitsekoostöö eesmärk on kuritegude ennetamine, avastamine ja uurimine kogu Euroopa Liidus. Praktikas puudutab see koostöö peamiselt raskeid kuritegusid (nagu organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, rahapesu, eurode võltsimine, inimkaubandus ja küberkuritegevus) ja terrorismi. Europol on ELi õiguskaitseasutus.

Saavutused

A. Algus

Liikmesriikidevahelisele politseikoostööle pandi alus 1976. aastal justiits- ja siseministeeriumide esindajate valitsustevahelise võrgustiku, nn Trevi töörühma loomisega. Maastrichti lepingus täpsustati ühist huvi pakkuvaid küsimusi, milles peeti vajalikuks politseikoostööd (terrorism, uimastid ja muud rahvusvahelise kuritegevuse ilmingud). Samuti nähti lepingus ette Euroopa Politseiameti (Europol) rajamine, kuigi alguses loodi vaid Europoli uimastiüksus. Europoli konventsioon allkirjastati 26. juulil 1995. aastal, kuid politseiamet alustas ametlikult tööd alles 1. juulil 1999. aastal, pärast seda, kui selle volitusi oli laiendatud (2. oktoobril 1997. aastal allkirjastatud) Amsterdami lepingus. Tegelikult tehti politseikoostööd juba enne Europoli loomist. Kui 1985. aastal loodi Schengeni ala, mis hõlmas esialgu vaid üksikuid liikmesriike, piiriülene politseikoostöö juba tegelikult toimis (vt ka 4.2.4). Amsterdami lepingu jõustumisega arvati Schengeni acquis – sealhulgas selles sisalduvad politseikoostöö aspektid – ELi õiguse hulka, kuid seda valitsustevahelist koostööd käsitleva kolmanda samba raames. Sama valitsustevahelist lähenemisviisi kasutati politseikoostöö meetmete puhul, mille oli kasutusele võtnud väike rühm liikmesriike Prümi lepingu alusel, mis sisaldas sätteid DNA-andmete, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete vahetamise kohta. Prümi leping võeti liidu tasandil täielikult kasutusele nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsusega 2008/615/JSK.

B. Praegune institutsiooniline raamistik

Lissaboni lepinguga (ELi toimimise leping) lihtsustati institutsioonilist raamistikku oluliselt. Nüüd võetakse politseikoostööga seotud meetmeid vastu peamiselt seadusandliku tavamenetluse (kaasotsustamismenetluse) korras ning Euroopa Liidu Kohus teostab nende üle kohtulikku kontrolli. Isegi kui jätta kõrvale vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala erisused (Iirimaa ja Taani loobumisklauslid (ELi toimimise lepingule lisatud protokollid nr 21 ja 22) ning riikide parlamentide eelisseisund (protokollid nr 1 ja 2)), tuleb märkida, et politseikoostööd ning kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ei ole täielikult lõimitud Euroopa Liidu raamistikku ning sellel on säilinud teatavad erisused:

  • komisjon jagab oma algatusõigust liikmesriikidega, kuid seda eeldusel, et need moodustavad vähemalt veerandi nõukogu liikmetest (ELi toimimise lepingu artikkel 76);
  • Euroopa Parlamendiga kõigest konsulteeritakse operatiivkoostöö meetmete osas, mis võetakse vastu nõukogu ühehäälse otsuse alusel. Kui nõukogus ühehäälset otsust ei saavutata, võivad üheksa või enam liikmesriiki teha koostööd tõhustatud koostöö alusel. Sellisel juhul peatab Euroopa Ülemkogu menetluse, et saavutada konsensus (ELi toimimise lepingu artikli 87 lõikes 3 ette nähtud nn hädapiduri mehhanism).

C. Peamised seadusandlikud aktid politseikoostöö kohta, mis on vastu võetud seadusandliku tavamenetluse kohaselt:

  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (küberkuritegevuse direktiiv). Liikmesriigid olid kohustatud selle direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma 4. septembriks 2015;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK. Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2016;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Liikmesriigid olid kohustatud direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma 25. maiks 2018;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (küberturvalisuse direktiiv). Liikmesriigid olid kohustatud selle direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma 9. maiks 2018;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK. Liikmesriigid olid kohustatud selle direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma 8. septembriks 2018;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011. Seda kohaldatakse alates 11. detsembrist 2018;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL. Seda kohaldatakse hiljemalt alates 28. detsembrist 2021;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK. Liikmesriigid olid kohustatud selle direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma 1. augustiks 2021;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu, mida kohaldatakse alates 7. juunist 2022;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/991, millega muudetakse määrust (EL) 2016/794 selles osas, mis puudutab Europoli koostööd eraõiguslike isikutega, Europolis isikuandmete töötlemist kriminaaluurimiste toetamiseks ning Europoli rolli teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Seda kohaldatakse 28. juunist 2022;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv). Liikmesriigid olid kohustatud selle direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma 18. oktoobriks 2024;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv). Liikmesriigid olid kohustatud selle direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma 18. oktoobriks 2024;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK. Liikmesriigid on kohustatud selle direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma hiljemalt 12. detsembriks 2024;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2131, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 ja nõukogu otsust 2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas, mida kohaldatakse alates 31. oktoobrist 2023;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust (Prüm II määrus), mida kohaldatakse alates 25. aprillist 2024.

D. Politseikoostööametid ja muud politseikoostööga seotud organid

1. Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)

Europol on amet, mille peamine eesmärk on muuta Euroopa turvalisemaks. Europol toetab ELi liikmesriike võitluses terrorismi, küberkuritegevuse ning muude raskete ja organiseeritud kuritegevuse vormidega. Samuti teeb Europol koostööd paljude ELi mittekuuluvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Europol toimib õiguskaitseoperatsioonide tugikeskuse ja kuritegevuse alase teabe keskusena.

Suuremõõtmelised kriminaalsed ja terroristlikud võrgustikud kujutavad ELi sisejulgeolekule suurt ohtu. Suurimad julgeolekuohud tulenevad terrorismist, rahvusvahelisest uimastikaubandusest, rahapesust, organiseeritud pettusest, eurode võltsimisest ja inimkaubandusest.

Nendele ohtudele reageerimiseks on Europol loonud mitu eriüksust:

  • küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse eesmärk on tugevdada õiguskaitseasutuste küberkuritegevuse vastast võitlust ELis ning seeläbi aidata kaitsta Euroopa elanikke, ettevõtteid ja valitsusi internetikuritegevuse eest;
  • sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskuse eesmärk on toetada ELi liikmesriike rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega seotud süsteemsete ja keerukate kuritegelike võrgustike sihikulevõtmisel ja lammutamisel;
  • Euroopa terrorismivastase võitluse keskus on operatsioonide ja oskusteabekeskus, mis vastab kasvavale vajadusele, et EL reageeriks jõulisemalt terrorismile;
  • Euroopa raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse keskus pakub operatiivtuge liikmesriikide uurimismenetlustes raskete ja organiseeritud kuritegevusega seotud prioriteetsete juhtumite puhul;
  • intellektuaalomandivastaste kuritegude koordineeritud koalitsioon pakub õiguskaitseasutustele ja muudele partneritele operatiiv- ja tehnilist tuge;
  • Euroopa finants- ja majanduskuritegude vastase võitluse keskus on operatiivplatvorm, mis toetab liikmesriike finants- ja majanduskuritegudega seotud pooleliolevates kohtuasjades;
  • FIU.net on detsentraliseeritud ja keerukas arvutivõrk, mis toetab ELi rahapesu andmebüroosid nende võitluses rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses;
  • internetisisust teavitamise üksus avastab ja uurib pahatahtlikku sisu internetis ja sotsiaalmeedia võrgustikes.

Europol asutati Europoli määruse alusel. Tema asukoht on Hollandis Haagis. Europoli koostada on mitu aruannet: ELi aruanne terrorismi olukorra ja suundumuste kohta (TE-SAT), raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (SOCTA), internetipõhise organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang (IOCTA) ning iga-aastane ülevaade. Europol avaldas oma viimase SOCTA 2021. aasta aprillis, oma viimase TE-SATi 2023. aasta juunis ja viimase IOCTA 2023. aasta juulis. 5. aprillil 2024 esitas Europol oma esimese aruande ELi kõige ohtlikumate kuritegelike võrgustike dekodeerimise kohta.

Ameti vastutavuse suurendamiseks loodi Europoli määruse alusel parlamentaarse ühiskontrolli töörühm. ELi toimimise lepingu artiklis 88 sätestatakse, et Europoli tegevust kontrollib Euroopa Parlament koostöös riikide parlamentidega. Europoli määruse artikli 51 järgi teostab parlamentaarse ühiskontrolli töörühm „poliitilist järelevalvet Europoli tegevuse üle tema ülesannete täitmisel, sealhulgas Europoli tegevusest füüsiliste isikute põhiõigustele ja -vabadustele tulenevate tagajärgede üle“. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma 14. koosolek toimus 18.–19. veebruaril 2024 Gentis.

2022. aasta mais võtsid parlament ja nõukogu vastu uue määruse, millega muudetakse Europoli volitusi ja mis jõustus 28. juunil 2022. Uus Europoli määrus hõlmab teadusuuringute ja innovatsiooni parandamist, suurte andmekogumite töötlemist, koostööd eraõiguslike isikute ja kolmandate riikidega, koostööd Euroopa Prokuratuuriga ning selles on sätestatud, kuidas saab sisestada uusi hoiatusteateid Schengeni infosüsteemi kolmandatelt riikidelt saadud teabe alusel, kuna nüüd võib Europol liikmesriikidele soovitada, et nad hoiatusteateid sisestaksid. Europoli tegevdirektor võib ka teha ettepanekuid alustada selliste kuritegude riiklikku uurimist, mis ei ole piiriülesed, kuid mõjutavad ELi poliitikavaldkonda kuuluvat ühist huvi.

2. Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL)

CEPOL on asutus, mis tegeleb õiguskaitseametnike koolitusprogrammide väljatöötamise, rakendamise ja koordineerimisega. CEPOL aitab kaasa turvalisema Euroopa ehitamisele, hõlbustades ELi liikmesriikide ja mõningal määral ka ELi mittekuuluvate riikide õiguskaitseametnike vahelist koostööd ja teadmiste jagamist küsimustes, mis tulenevad ELi prioriteetidest julgeolekuvaldkonnas, eelkõige organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlevast ELi poliitikatsüklist. Õiguskaitsekoolituse Amet asutati CEPOLi määruse alusel. Ameti asukoht on Ungaris Budapestis.

3. Sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alaline komitee (COSI)

ELi toimimise lepingu artiklis 71 on sätestatud, et „sisejulgeoleku alase operatiivkoostöö edendamiseks ja tugevdamiseks liidus moodustatakse nõukogu alaline komitee. Ilma et see piiraks artikli 240 kohaldamist, aitab komitee kaasa liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse koordineerimisele. Selle komitee töös võivad osaleda liidu asjaomaste organite ja asutuste esindajad. Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid saavad komitee töö kohta teavet. COSI asutati nõukogu 25. veebruari 2010. aasta otsusega sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komitee moodustamise kohta (2010/131/EL).

4. ELi luure- ja situatsioonikeskus

Õigupoolest ei ole Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskus (EU INTCEN) konkreetselt politseikoostööorgan, kuna see on Euroopa välisteenistuse organ, kes tegeleb ainult strateegilise analüüsiga. Siiski aitab see politseikoostööle kaasa oma ohuhinnangutega, mis koostatakse luureteenistustelt, sõjavägedelt, diplomaatidelt ja politseiasutustelt saadud teabe alusel. EU INTCEN võib olla kasulik ka operatiivsest vaatenurgast, näiteks anda kogu ELis teavet terroristide sihtkohtade, motiivide ja liikumiste kohta.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlament on täitnud olulist rolli ELi õigusaktide kujundamisel politseikoostöö vallas, seades ELi elanike turvalisuse poliitiliseks prioriteediks. Lisaks on ta tegelenud seadusandliku tavamenetluse kohaselt politseikoostööga võrdsetel alustel nõukoguga.

Politseikoostöö peamine vahend on Europol, mis on laiema Euroopa sisejulgeoleku infrastruktuuri alustala. Europoli reformi raames töötas parlament aktiivselt suurema parlamentaarse kontrolli ja andmekaitse reeglite parandamise nimel. Vastavalt 9. detsembril 2020 vastu võetud komisjoni ettepanekuleosales parlament (seadusandliku tavamenetluse kohaselt) Europoli volituste tugevdamises. Uued volitused võimaldavad Europolil töödelda suuri andmekogumeid ja töötada välja uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis vastavad õiguskaitsealastele vajadustele. Ühtlasi tugevdatakse ka Europoli andmekaitseraamistikku ja parlamentaarset järelevalvet. Muudetud Europoli määrus jõustus 2022. aasta juunis.

Mitmesugustel terrorismivastast võitlust ja sõnavabadust käsitlevatel aruteludel mõistis parlament hukka terrorirünnakud Euroopas ja kogu maailmas ning nõudis ühtsust ja jõulist reageerimist. Samuti nõudis parlament suuremate jõupingutuste tegemist põhivabaduste toetamiseks ning osutas vajadusele tegeleda kiiresti radikaliseerumise ja vaenukõne probleemiga internetis.

Euroopa Parlament võttis 17. detsembril 2020 vastu resolutsiooni ELi julgeolekuliidu 2020.–2025. aasta strateegia kohta, millekohase ettepaneku tegi komisjon 24. juulil 2020. Strateegia kohaselt tuleks järgmise viie aasta jooksul välja töötada vahendid ja meetmed, mille eesmärk on tagada meie füüsilises ja digitaalses keskkonnas julgeolek, mis hõlmab nii terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust kui ka hübriidohtude ennetamist ja avastamist ning elutähtsa taristu vastupanuvõime suurendamist, küberjulgeoleku edendamist ning teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamist.

6. oktoobril 2021 võttis parlament vastu resolutsiooni tehisintellekti kohta kriminaalõiguses ning tehisintellekti politsei- ja õigusasutuste poolt kriminaalasjades kasutamise kohta. Parlamendiliikmed juhtisid tähelepanu tehisintellekti rakenduste algoritmilise kallutatuse ohule ja rõhutasid inimjärelevalve vajadust, et vältida diskrimineerimist. Nõuti ka moratooriumi kehtestamist näotuvastussüsteemide kasutamisele õiguskaitse eesmärkidel. Parlament võttis 13. märtsil 2024 vastu oma seadusandliku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud normid (tehisintellektimäärus). Määrusega kehtestatakse tehisintellektisüsteemidele ja -pakkujatele kohustused, mis põhinevad tehisintellektiga kaasnevatel võimalikel riskidel ja mõjul, tagades samal ajal ohutuse ja põhiõiguste järgimise. Biomeetrilise tuvastamise süsteemide kasutamine õiguskaitseasutuste poolt on põhimõtteliselt keelatud, välja arvatud ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukordades.

Parlament kaasatakse järgmiste õigusaktide hindamisse ja kontrollimisse ning ta vaatab läbi asjaomased seadusandlikud ettepanekud:

Tagamaks, et õiguskaitseasutused saaksid kogu ELis teha paremat koostööd nüüdisaegse reeglistiku alusel, tegi komisjon 8. detsembril 2021 ettepaneku võtta vastu ELi politseikoostöö seadustik, millega ühtlustatakse ELi eri vahendite ja mitmepoolsete koostöölepingute praegust killustatust. Kavandatud meetmed hõlmavad soovitust politsei operatiivkoostöö kohta, liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse uusi reegleid ning Prümi raamistikus politseikoostöö eesmärgil toimuva automatiseeritud andmevahetuse muudetud reegleid. Euroopa Parlament osales kavandatud meetmete heakskiitmises.

Parlament valmistas hiljuti ette raporteid ja resolutsioone järgmistel teemadel: inimkaubanduse tõkestamine ja selle vastane võitlus ning ohvrite kaitse; võitlus naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu ja selle tõkestamine; kübervägivald; laste seksuaalne väärkohtlemine internetis; küberkuritegevus ja küberturvalisus; rahapesu ja terrorismi rahastamine; Euroopa andmeesitamismäärus ja Euroopa andmesäilitamismäärus elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades; e-privaatsuse ja elektroonilise side konfidentsiaalsuse reform; Schengeni piirieeskirja muutmine; viisade väljastamise menetluste digiteerimine; õiguskaitsealane koostöö; reisijaid käsitleva eelteabe kogumine ja edastamine; terrorism ja vägivaldne radikaliseerumine; sekkuv nuhkvara; välissekkumine ja desinformatsioon; teabe- ja andmevahetus USAga.

Politseikoostööd ja sisejulgeolekualaseid poliitikameetmeid arendatakse endiselt, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas üleeuroopaliste ohtude ja kuritegevusega tõhusamalt võidelda. Parlamendi jaoks on eriti oluline teha seda kooskõlas põhiõiguste ja andmekaitsereeglitega. Kuigi ELi politseikoostööametite suhtes kohaldatavaid reegleid on põhjalikult muudetud, on siiski vaja ühiseid pingutusi, et veelgi tugevdada politseikoostöö meetmeid, eelkõige liikmesriikide õiguskaitseasutuste ning nende ja ELi asutuste vahelist andmete ja tõendite vahetamist. Euroopa Parlament on nõudnud liikmesriikidelt tehnilise standardimise parandamist seoses andmete kvaliteediga ja õigusraamistiku loomist tulevase lähenemisviisi jaoks, mille aluspõhimõte on teabe nn vaikimisi jagamine. Sellega seoses peab EL tähelepanelikult tegelema probleemidega, mis on seotud uute tehnoloogiate, tehisintellekti, krüpteerimise ning piiride, julgeoleku ja rände infosüsteemide koostalitlusvõimega.

Kuna ülesannete arv suureneb ja ootused kasvavad, tuleb ELi ametitele tagada piisavad rahalised vahendid ja töötajad.

Parlament on nüüd sisejulgeolekupoliitikas täieõiguslik institutsionaalne osaleja ja peaks täitma suuremat rolli politseikoostööpoliitika hindamisel ja kindlaksmääramisel.

 

Alessandro Davoli