Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava, eriti teemal „Naised ja meedia“,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 16. detsembri 2015. aasta kõrgetasemelise kohtumise lõppdokumenti infoühiskonna maailma tippkohtumise tulemuste rakendamise üldise läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni strateegilist kohustust soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019,

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192) ja selle rakendamise vahekokkuvõtet „Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile“ (COM(2017)0228),

–  võttes arvesse komisjoni digitaalse ühtse turu strateegia II sammast, mille eesmärk on luua sobivad tingimused ja võrdsed võimalused ning keskkond digivõrkude ja innovaatiliste teenuste arenguks, ning III sammast, mis toetab kaasavat digiühiskonda, kus kodanikel on vajalikud oskused, et kasutada internetiga kaasnevaid võimalusi ja suurendada oma väljavaateid töö saamiseks,

–  võttes arvesse raamistikku „Haridus ja koolitus 2020“,

–  võttes arvesse komisjoni uuringut „IKT töövaldkonnas: digitaalsed oskused töökohal“ ja komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava: koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poolt 2015. aasta oktoobris avaldatud analüüsi naiste mõjuvõimu suurendamise kohta internetis(1),

–  võttes arvesse komisjoni 1. oktoobri 2013. aasta aruannet IKT‑sektoris tegevate naiste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 26. jaanuaril 2017. aastal avaldatud aruannet soolise võrdõiguslikkuse ja digitaalarengu tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis(3),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda(4), ning eelkõige digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suurt koalitsiooni,

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta(5),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalajastul(6),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalvaldkonna kaudu (O‑000004/2018 – B8‑0010/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et digiteerimine on revolutsiooniliselt muutnud viisi, kuidas inimesed teabele ligi pääsevad ja seda jagavad, suhtlevad, õpivad ja töötavad, loonud uusi võimalusi osalemiseks avalikes ja poliitilistes aruteludes, hariduses ning tööturul, avanud uusi väljavaateid enese määratud elu elamiseks, ning sellel on tohutu majanduslik potentsiaal Euroopa Liidu ja muu maailma jaoks; arvestades, et digiteerimine ei mõjuta üksnes turgu, vaid kogu ühiskonda;

B.  arvestades, et infoühiskonnas, mida toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), tekivad tohutud võimalused jõukuse ja teadmiste loomiseks ja levitamiseks;

C.  arvestades, et kogu maailmas kasutavad naised demograafilise rühmana internetti tõenäoliselt vähem kui mehed; arvestades, et 68 % meestest ja 62 % naistest kasutab regulaarselt arvutit ja internetti; arvestades, et 54 % meestest võrreldes 48 % naistega kasutab internetti kaasaskantavatel seadmetel; arvestades, et 33 % meestest paigaldavad tarkvara seadmetele ise, võrreldes vaid 18 % naistega; arvestades, et 41 % meestest kasutab veebipõhist raadiot ja televisiooni, võrreldes 35 % naistega; arvestades, et 47 % meestest kasutab internetipanka, võrreldes 35 % naistega; arvestades, et 22 % meestest müüb kaupu internetis, võrreldes vaid 17 % naistega; arvestades, et internetis teeb oste 20 % meestest ja 13 % naistest;

D.  arvestades, et digitaalsed kommunikatsioonimudelid on aidanud luua soodsad tingimused naistevastase vihakõne ja ähvarduste suuremaks levikuks, kusjuures 18 % Euroopa naistest on alates teismeeast kogenud mingil kujul küberkiusamist; arvestades, et ähvarduste, sealhulgas tapmisähvarduste arv naiste vastu on kasvanud; arvestades, et ühiskond ei ole endiselt piisavalt teadlik digivägivalla vormidest; arvestades, et internetivägivalla eri vorme ei ole õigusraamistikus veel täielikult arvesse võetud;

E.  arvestades, et ainult 2 % tööturul aktiivetest naistest töötab tehnilistel, oskusteadmisi nõudvatel või teadustööga seotud ametikohtadel, võrreldes 5 % meestega; arvestades, et Euroopa tarkvaraarendajate seas on naisi ainult 9 %, IKT ja kommunikatsioonisektori juhtivtöötajate seas ainult 19 % (teistes teenustesektorites 45 %) ja naised moodustavad ainult 19 % sektori ettevõtjatest (teistes teenustesektorites 54 %);

F.  arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning arvutioskuste valdkonna kutse- ja haridusvõimaluste juurdepääsetavuses valitseb märkimisväärne sooline ebavõrdsus;

G.  arvestades, et seksism ja soolised stereotüübid takistavad tõsiselt naiste ja meeste vahelist võrdsust ning suurendavad veelgi digitaalsektori soolist lõhet, mis ei lase naistel täiel määral arendada oma võimeid kasutajate, uuendajate ja loojatena;

H.  arvestades, et töökohtadel, ja mitte ainult IKT valdkonnas, vajatakse üha sagedamini mõnesuguseid digitaalseid oskusi ja digikirjaoskust ning see suundumus kasvab tulevikus tõenäoliselt veelgi, mistõttu enamikul kutsealadel ja vabadel ametikohtadel hakatakse nõudma laiemaid digitaalseid oskusi;

I.  arvestades, et digitaaloskuste ja digikirjaoskuse parandamine annab suurepärase võimaluse parandada töö- ja eraelu tasakaalu, suurendades juurdepääsu haridusele ja koolitusele ning lihtsustades mitte ainult naiste ja tütarlaste, vaid ka erivajadustega inimeste, näiteks puuetega inimeste ning linnakeskustest kaugele jäävate maapiirkondade ja äärealade elanike tööturule kaasamist; arvestades, et töökohtade digiteerimisega võivad kaasneda teatavad probleemid, mis vajavad lahendamist; arvestades, et naiste tööhõive suurendamine IKT-sektoris, mis on üks paremini tasustatud sektoreid, võib aidata naiste rahalist mõjuvõimu ja sõltumatust suurendada, mis omakorda vähendab kogu soolist palgalõhet ja suurendab naiste rahalist sõltumatust; arvestades, et peaaegu kaheksast miljonist Euroopa IKT‑sektoris töötavast inimesest vaid umbes 16 % on naised;

J.  arvestades, et digiteerimine pakub naistele uusi ettevõtlusvõimalusi, sealhulgas väikesemahuliseks digitaalseks ettevõtluseks, mis paljudel juhtudel ei nõua märkimisväärset algkapitali, ning sotsiaalset kaasatust edendavaks sotsiaalseks ettevõtluseks; arvestades, et naiste digitaalset ettevõtlust on vaja toetada, sest see on üks kiiremini kasvavaid ja tulusamaid majandusvaldkondi, mis pakub arvukalt võimalusi innovatsiooniks ja majanduskasvuks, kuid naised moodustavad selle valdkonna ettevõtjatest ainult 19 %;

K.  arvestades, et naiste arvu suurenemine IKT-sektoris aitaks elavdada turgu, mida ohustab tööjõupuudus ning kus naiste võrdne osalemine lisaks ELi SKP-le ligi 9 miljardit eurot aastas; arvestades, et naised on IKT kraadiõppe programmides suures vähemuses, moodustades ainult 20 % nende programmide lõpetajatest, ja et ainult 3 %‑l ülikooli lõpetanud naistest on IKT valdkonna kõrgharidus; arvestades, et naistel on IKT-sektorisse pääsemise ja seal püsimisega suuri raskusi; arvestades, et töökeskkond, kus domineerivad mehed ja ainult 30 % töötajatest on naised, aitab kaasa suundumusele, et paljud naised lahkuvad IKT-sektorist mõni aasta pärast ülikooli lõpetamist; arvestades, et naiste osalemine digitaalsel tööturul väheneb koos vanuse lisandumisega; arvestades, et IKT valdkonna kõrgharidusega alla 30‑aastaseid naisi on IKT-sektoris 20 %, seevastu naisi vanuses 31–45 on 15,4 % ja üle 45‑aastasi naisi 9 %;

L.  arvestades, et uuringu „Women active in the ICT sector“ (IKT-sektoris tegevad naised) kohaselt on 2020. aastaks Euroopa IKT-sektoris 900 000 täitmata ametikohta; arvestades, et IKT-sektor kasvab kiiresti ja seal luuakse igal aastal ligikaudu 120 000 uut töökohta;

M.  arvestades, et IKT-sektorit iseloomustab eriti suur vertikaalne ja horisontaalne segregatsioon, samuti lõhe naiste haridustaseme ja nende IKT‑sektori ametikoha vahel; arvestades, et vähem kui 20 % IKT-sektori ettevõtjatest on naised; arvestades, et enamik IKT-sektoris töötavaid naisi (54 %) töötab väiksemapalgalistel ja vähem oskusi nõudvatel töökohtadel ning vaid väike osa (8 %) neist töötab kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel tarkvarainseneri ametikohtadel; arvestades, et naised on selles sektoris alaesindatud ka otsuste tegemise tasandil ja vaid 19,2 protsendil IKT‑sektori töötajatest on naisülemus, samas kui muudes sektorites on see osakaal 45,2 %;

N.  arvestades, et 55-aastaste ja vanemate naiste seas on töötuksjäämise ja tööturult tõrjumise oht eriti suur, kusjuures 55–64-aastaste naiste keskmine tööhõive oli ELis 2016. aastal ainult 49 %, samaealiste meeste puhul on see aga keskmiselt 62 %; arvestades, et kehvad e-oskused ja digikirjaoskus suurendavad seda ohtu veelgi; arvestades, et 55-aastaste ja vanemate naiste digioskuste parandamine ja sellesse investeerimine suurendaks nende töövõimalusi ja pakuks kaitset tööturult väljatõrjumise eest;

O.  arvestades, et vastavalt Eurostati 2014. aasta andmetele läheb kõrgkooli edasi õppima rohkem naisi kui mehi (vastavalt 42,3 % ja 33,6 %), kuid naised valivad sagedamini humanitaar- kui reaalteaduste valdkonna; arvestades, et ainult 9,6 % kõrgharidust omandavatest naistest õpib IKT valdkonna kraadiõppes, võrreldes 30,6 % meestega; arvestades, et naised on jätkuvalt alaesindatud sellistes algatustes nagu EU Code Week (ELi programmeerimisnädal), ICT for Better Education (IKT parema hariduse nimel), Startup Europe Leaders Club (juhtivate veebiettevõtjate klubi) ja digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suur koalitsioon, mille eesmärk on toetada e‑oskusi ja e‑haridust;

P.  arvestades, et naiste ja tütarlaste vähene osalemine IKT-hariduses ja hiljem tööhõives tuleneb sooliste stereotüüpide keerulisest koosmõjust, kusjuures neid stereotüüpe hakatakse kujundama juba varases eas ja hariduse varastel astmetel ning see jätkub tööelus;

1.  kutsub komisjoni üles paremini ja sihipärasemalt kasutama digitaalarengu tegevuskava ja digitaalse ühtse turu strateegiat eesmärgiga kõrvaldada suur sooline ebavõrdsus IKT-sektoris ja soodustada naiste täielikku integreerumist sellesse sektorisse, eelkõige seoses tehniliste ja telekommunikatsiooni kutsealadega, ning edendada naiste ja tütarlaste haridust ja koolitust IKT valdkonnas ja muudel teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialadel;

2.  väljendab heameelt strateegilise kohustuse raames soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019 võetavate meetmete üle, mis toetavad naiste integreerimist infoühiskonda ja osalemist infoühiskonnas; palub komisjonil rakendada meetmeid, mille eesmärk on vähendada soolist palga-, sissetulekute ja pensionilõhet, võideldes sel viisil naiste vaesusega, ning stimuleerida naiste tööhõivet IKT-sektoris, võideldes sooliste stereotüüpide vastu ja edendades soolist võrdõiguslikkust kõigil haridustasemetel ja kõigis hariduse liikides, sh seoses sooliselt kallutatud õppeainete ja karjäärivalikutega, lähtudes prioriteetidest, mis on sätestatud raamistikus „Haridus ja koolitus 2020“;

3.  ergutab komisjoni ja liikmesriike avatud koostööle strateegilise raamistiku „Haridus ja koolitus 2020“ raames, et leida lahendusi ja jagada häid tavasid tütarlapsi kaasava varajase digikirjaoskuse, sh e-oskuste ja programmeerimise valdkonnas, samuti hariduse hilisemates etappides programmide valdkonnas, mille eesmärk on suurendada naiste osakaalu, kes otsustavad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna õppeainete ning akadeemiliste kraadi kasuks, sest see võimaldaks naistel saada täieliku juurdepääsu elektroonilistele teenustele võrdsetel alustel meestega ning kasutada inseneridele ja IT-spetsialistidele prognoositavaid tööhõivevõimalusi;

4.  kutsub ELi ja liikmesriike üles arendama, toetama ja rakendama ÜRO ja selle organite edendatavaid meetmeid, eelkõige Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning infoühiskonna maailma tippkohtumiste raames, sh koolide õppekavas, et püüelda naiste mõjuvõimu suurendamisele digitaalajastul nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tegelda soolise ebavõrdsusega IKT‑sektoris, rõhutades mitmekesisust kui ärieelist ja luues nii ettevõtetele kui ka naistele rohkem ja paremaid stiimuleid, näiteks pakkudes eeskujusid, juhendamisprogramme ja karjäärivõimalusi, et naiste silmapaistvust suurendada; ergutab liikmesriike toetama ja võtma meetmeid, millega muu hulgas arendatakse soolist võrdõiguslikkust edendavat internetisisu ning juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja selle kasutamisele, et võidelda soolise diskrimineerimisega sellistes valdkondades nagu sooline vägivald ning töö- ja eraelu tasakaalu saavutamine;

6.  väljendab heameelt ELi tegevuskava üle aastateks 2017–2019, et vähendada soolist palgalõhet (COM(2017)0678); rõhutab vajadust tugevdada meeste ja naiste võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte järgimist, mis on sätestatud ELi lepingus, ja palub komisjonil rakendada algatused, mis on lisatud naisi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialadele suunamise tegevuskava II meetmesse, mis Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel võib kaasa tuua naiste ja meeste palgaerinevuse kadumise 2050. aastaks tänu teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika töökohtade suuremale tootlikkusele;

7.  palub, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kättesaadavaks rahastamisvahendid ja parandaksid juurdepääsu olemasolevatele rahastamisvahenditele, et edendada ja toetada naisettevõtjaid, eriti tööstuse digiülemineku raames, tagamaks, et iga ettevõte, sõltumata suurusest, tegutsemisvaldkonnast või asukohast Euroopas saaks digitaalsest innovatsioonist kasu; rõhutab selles kontekstis, et digitaalsed innovatsioonikeskused, mis on üliolulised digitaalse ülemineku soodustajad, peaksid pöörama erilist tähelepanu naisettevõtjatele ja naiste valduses idufirmadele; kutsub komisjoni üles digitaliseerimisprotsessi vältel täielikult ja põhjalikult käsitlema soolist ebavõrdsust;

8.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada pidevõpet, samuti koolitusi ja kavasid, mis aitavad osalejatel paremini kohaneda võimaliku karjäärimuutusega või selleks valmistuda, võttes arvesse paljudes eri sektorites suurenenud nõudlust e‑oskuste järele ning pöörates erilist tähelepanu 55-aastastele ja vanematele naistele, eelkõige hooldajakohustuse võtnud naistele, samuti naistele, kes on oma karjääris pausi teinud või naasevad töökohale, tagamaks, et nad ei jääks üha kiiremast digiteerimisest maha ning et neid ei tõrjutaks tööturult välja;

9.  rõhutab, et internet on tõhus vahend, mida kasutada soolist võrdõiguslikkust edendavate kampaaniate ja foorumite jaoks ning naissoost eeskujude nähtavuse suurendamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama naiste võrgustikke veebis, kuna need eeldavad alt-üles lähenemisviisi naiste mõjuvõimu suurendamisele;

10.  palub komisjonil toetada kodanikuühiskonna ühenduste ja kutseliste meediaorganisatsioonide võrgustike loomist, et suurendada naiste võimalusi aktiivseks osalemiseks ja võtta meediasektoris arvesse naiste spetsiifilisi vajadusi;

11.  rõhutab kodanikuühiskonna tähtsat rolli interneti haldamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegutsema konstruktiivselt ja toetama digitaalseid kodanikuühiskonna organisatsioone;

12.  ergutab kõiki ametiasutusi ja kodanikuühiskonna esindajaid toetama e-teenuste, e‑oskuste ja digitaalse töö kasutuselevõttu ja rakendamist, mis võib parandada töö ja eraelu tasakaalu meie ühiskonnas, seejuures samal ajal tuleb vältida naiste koormuse kahekordistumist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja selgitama digiteerimise võimalused ja probleemid, sealhulgas seoses töötingimustega, siinkohal võib näiteks tuua ebakindlad töötingimused ja tööga seotud vaimse tervise probleemid;

13.  rõhutab, kui oluline on tagada soolise aspekti arvestamine haridussektoris, edendades digitaalset kirjaoskust ning naiste ja tütarlaste osalemist IKT-hariduses ja -koolituses, lisades programmeerimise, uue meedia ja tehnoloogia kõigi tasandite õppekavadesse, samuti õppekavavälisesse tegevusse, kogemusõppesse ja vabaõppesse ning kõikidesse hariduse ja koolituse liikidesse, kaasa arvatud õpetajakoolitus, et digitaaloskuste lõhet vähendada ja see kaotada ning ergutada tüdrukuid ja noori naisi teaduse ning IKT valdkonna karjääri valima; märgib, et soolise ebavõrdsuse kaotamiseks selles valdkonnas on oluline pidev dialoog sotsiaalpartneritega;

14.  ergutab liikmesriike lisama esimese kooliastme õppekavasse eakohast IKT-õpet, püüdes eriti äratada tüdrukute huvi ja avada nende andeid digivaldkonnas, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid varasest koolieast alates tüdrukute haridust teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas, arvestades sellega, et nende õppeainetega seotud soostereotüüpide, eeskujude puudumise ning tegevuse ja mänguasjade soopõhise eraldamise tõttu eemalduvad tüdrukud neist ainetest hariduse käigus varem, mille tulemuseks on naiste alaesindatus vastavatel erialadel ülikoolis ja hiljem ka tööelus;

15.  ergutab liikmesriike ja komisjoni edendama eelkõige teabe- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate abil naiste osalemist meeste pärusmaaks peetud ärisektorites, näiteks digiteerimise valdkonnas; rõhutab vajadust korraldada teadlikkuse suurendamise, koolituse ja soolise aspekti arvessevõtmise kampaaniaid kõigi digiteerimispoliitikas osalejate jaoks; rõhutab vajadust toetada naiste e‑oskuste omandamist sektorites, mis ei ole IKT mahukad, kuid eeldavad lähitulevikus digitaalseid oskusi ja pädevust;

16.  palub komisjonil ja liikmesriikidel, samuti ettevõtetel edendada soolist võrdõiguslikkust IKT-sektoris, kogudes sooliselt eristatud andmeid IKT kasutamise kohta, töötades välja sihte, näitajaid ja võrdlusaluseid, et jälgida edusamme naiste juurdepääsu parandamisel IKT-le ning edendada IKT-ettevõtete seas parimaid tavasid; kutsub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti üles koguma andmeid selle kohta, kuidas digiteenuseid saaks naiste ja soolise võrdõiguslikkuse heaks paremini kasutada;

17.  rõhutab, kui oluline on kindlaks teha probleemid, mida tekitab IKT ja interneti kasutamine naiste vastu kuritegude sooritamiseks, nende ähvardamiseks, ahistamiseks või nendega vägivallatsemiseks; nõuab tungivalt, et poliitikakujundajad tegeleksid nende probleemidega tõsiselt ja kehtestaksid raamistiku, mille alusel õiguskaitseasutused saavad digitaalseid kuritegusid tulemuslikult lahendada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tütarlaste kaitset digitaalkeskkonnas levitatavareklaami eest, mis võib õhutada neid tervist ohtu seadvale käitumisele;

18.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles korraldama kampaaniaid, et suurendada naiste teadlikkust IKT eelistest ja samuti sellega seotud ohtudest, ning pakkuda neile vajalikku haridust ja teadmisi selle kohta, kuidas end internetis kaitsta;

19.  nõuab, et ELi institutsioonid, ametid ja asutused, samuti liikmesriigid ja nende õiguskaitseasutused teeksid koostööd ja kooskõlastaksid konkreetselt oma meetmeid, et võidelda IKT kasutamise vastu inimkaubanduse, küberkiusamise ja küberjälitamisega seotud kuritegude toimepanemiseks, arvestades seda, et need kuriteod on sageli piiriülese iseloomuga ning nende eest süüdistuste esitamiseks on ELi tasandi koostöö hädavajalik; kutsub liikmesriike üles oma kriminaalõigust läbi vaatama, et tagada selles uute digivägivalla vormide määratlemine ja tunnistamine;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Analüüs „Empowering women on the Internet“, Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon, oktoober 2015. (2) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 75. (3) ELT C 36, 29.1.2016, lk 18. (4) ELT C 93, 9.3.2016, lk 120. (5) ELT C 349, 17.10.2017, lk 56. (6) ELT C 66, 21.2.2018, lk 44.