Euroopa Parlamendi poliitilised organid 

Euroopa Parlamendi eri poliitilised organid vastutavad parlamendi töö korraldamise, õigusloome planeerimise, parlamendi kodukorra, haldus-, finants- ja personaliküsimuste ning korralduslike aspektide eest.

Esimeeste konverents on Euroopa Parlamendi poliitiline organ, mis vastutab parlamendi töö korraldamise,

• õigusloome kavandamise,
• komisjonide ja delegatsioonide volituste määramise,
• teiste Euroopa Liidu institutsioonide, riikide parlamentide ja kolmandate riikidega suhtlemise eest.

Esimeeste konverents koostab Euroopa Parlamendi aastase tegevuskava ja täiskogu istungjärkude päevakorrad ning korraldab parlamendiliikmete kohtade jagamise istungitesaalis.

Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Konverentsil osaleb samuti üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja, kellel aga pole hääleõigust. Esimeeste konverents võtab otsuseid vastu konsensuse alusel või hääletusega vastavalt fraktsiooni kuuluvate liikmete arvule.

Esimeeste konverents täidab kodukorra alusel talle osaks langevaid ülesandeid. Ta korraldab Euroopa Parlamendi ja selle organite tööd. Temaga konsulteeritakse kõikides küsimustes, mis puudutavad õigusloome kavandamist ning suhteid teiste Euroopa Liidu institutsioonide ja organitega.

Esimeeste konverents tuleb tavaliselt kokku kaks korda kuus. Selle koosolekud ei ole avalikud. Esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse kõikidesse ametlikesse keeltesse, trükitakse ja jagatakse parlamendiliikmetele. Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi, mis puudutavad esimeeste konverentsi tegevust.

Esimeeste konverents annab parlamendiliikmetele võimaluse vahetada täiskogu istungite välisel ajal seisukohti kutsutud külalisega või tutvuda esmajärjekorras komisjoni esitatud ettepanekutega.

Juhatus on Euroopa Parlamendi juhtorgan.

Tema pädevuses on Euroopa Parlamendi eelarve esialgse eelarvestuse koostamine ning kõigi haldus- ja personalialaste ning korralduslike küsimuste lahendamine.

Juhatus koosneb Euroopa Parlamendi presidendist, 14 asepresidendist ja viiest kvestorist, kes valitakse kahe ja poole aastaseks uuendatavaks perioodiks.

Otsuste vastuvõtmisel juhatuses on võrdse arvu häälte korral otsustav presidendi hääl. Kvestoritel on juhatuses nõuandev hääl.

Juhatusel on mitmeid parlamendisiseseid haldus- ja rahandusalaseid ülesandeid.

Juhatus on pädev kõikides parlamendi toimimist puudutavates küsimustes.
Ta reguleerib küsimusi, mis on seotud istungjärkude läbiviimisega, võib lubada komisjonide või delegatsioonide koosolekute korraldamist väljaspool tavapäraseid töökohti ja valmistab ette Euroopa Parlamendi kulude esialgse eelarvestuse projekti.

Ta nimetab ametisse Euroopa Parlamendi peasekretäri, kes tagab parlamendi haldusteenistuste toimimise, ja määrab kindlaks peasekretariaadi koosseisu ja töökorralduse. Juhatuse koosolekud toimuvad tavaliselt kord kuus.

Juhatuse koosolekute protokollid tõlgitakse kõikidesse ametlikesse keeltesse, trükitakse ja jagatakse parlamendiliikmetele. Iga parlamendiliige võib esitada juhatuse tegevust puudutavaid küsimusi.

Juhatus otsustab, kui suured summad eraldatakse Euroopa Parlamendis esindatud Euroopa tasandi erakondadele.

Kvestorite kogu on Euroopa Parlamendi organ, kes vastutab otseselt parlamendiliikmeid ja nende töötingimusi puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest.

Kvestoreid on viis ja nad kuuluvad juhatusse. Kvestorid valib Euroopa Parlament pärast presidendi ja asepresidentide valimist.

Kvestorid valitakse salajasel hääletusel kolmes voorus: esimeses kahes voorus on nõutav absoluutne häälteenamus, kolmandas voorus piisab ka suhtelisest häälteenamusest. Nende mandaat kestab kaks ja pool aastat ning neil on juhatuses nõuandev hääl.

Kvestorite ülesandeks on otseselt parlamendiliikmeid puudutavate haldus- ja finantsküsimustega tegelemine, nagu näiteks ruumide, seadmete ja üldteenuste andmine parlamendiliikmete käsutusse.

Nad võivad esitada muudatusettepanekuid kõikidele juhatuses vastuvõetud eeskirjadele või paluda vastava otsuse muutmist. Kvestorid tulevad tavaliselt kokku üks kord kuus.

Iga parlamendiliige võib esitada kvestorite tegevust puudutavaid küsimusi:

Komisjonide esimeeste konverents on Euroopa Parlamendi poliitiline organ, mis võimaldab parandada koostööd erinevate komisjonide vahel.

Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõikide alaliste ja ajutiste komisjonide esimeestest, kelle hulgast valitakse esimees. Komisjonide esimeeste konverents tuleb tavaliselt kokku ühe korra kuus Strasbourgis, täiskogu istungite ajal.

Komisjonide esimeeste konverents võib teha esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö korraldamise ja täiskogu istungite päevakordade koostamise asjus. Samuti võib ta anda nõu esimeeste konverentsile komisjonidevaheliste pädevusvaidluste puhul.

Juhatus ja esimeeste konverents võivad delegeerida teatud ülesandeid komisjonide esimeeste konverentsile.

Delegatsioonide juhtide konverents (CDC) on Euroopa Parlamendi poliitiline organ, mis kooskõlastab parlamendi 45 alalise delegatsiooni tööd.

Konverents tagab, et delegatsioonid töötavad tõhusalt ja parlamendi muude struktuuridega kooskõlastatult. Selle korrapärastel koosolekutel arutatakse delegatsioonide ühiseid teemasid ja probleeme.

Delegatsioonide juhtide konverentsi kuuluvad parlamendi 45 alalise delegatsiooni juhid ning kolme rahvusvaheliste suhetega tegeleva parlamendikomisjoni (st väliskomisjoni ehk AFETi, arengukomisjoni ehk DEVE ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ehk INTA) eesistujad.

Üks 45 delegatsioonijuhist valitakse konverentsi eesistujaks Ta on sellel ametikohal kaks ja pool aastat ehk pool Euroopa Parlamendi viieaastasest ametiajast.