Tiibeti kaanon

Tiibeti kaanon on üldnimetus tiibeti budismi pühakirjade kohta, mis sisaldab lisaks varajase budismi (peamiselt sarvastivaada) tekstide ja mahajaana suutrate tõlgetele tiibeti keelde ka vadžrajaana tantristlikke tekste.

Tiibeti kaanon pandi lõplikult kokku 14. sajandil.

Budismi hääbumisel Indias läks kaotsi palju sanskritikeelseid budistlikke tekste. Suur osa neist säilis vaid tiibeti- ja/või hiinakeelsete tõlgetena.

Kujunemine

Tiibeti kanooniline traditsioon algas sanskriti tekstide tõlkimisega tiibeti keelde 7.–9. sajandil ning jätkus teise tõlkeperioodiga 11.–12. sajandil, mil lisandusid tõlked ka hiina ja teistest keeltest. Tiibetikeelsete tõlgete süstematiseerimine toimus 13.–14. sajandil ja esimesed kanoonlised tekstikogumikud moodustati 13. sajandil.

1320 aastal jaotati tekstid Kangjuriks ehk Buddha õpetusteks ning Tengjuriks ehk õpetlaste kommentaarideks ja traktaatideks. Esmakordselt trükiti Kangjur puitplaatidelt 1411. aastal.

Kangjur hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites, kuid selle täpne koosseis ei ole fikseeritud ja sõltub väljaandest.^[1]

Esimesed tiibeti kaanoni uiguurikeelsed tõlked pärinevad juba 6.-7. sajandist ja kommentaarid 7.-8. sajandist.

Hiinakeelseid tõlkeid tiibeti kaanonist tervikuna või selle erinevatest osadest on teada kümneid.^[2]

Tiibeti kaanoni tõlkimine mongoli keelde algas 13.-14. sajandil ja jätkus 16. sajandil. 17. sajandil toimetati tõlkeid ja valmistati ette trükiväljaannet, mis ilmus 1740. aastal.

Jaotus

Tiibeti kaanon jaguneb kahte ossa.

Kangjur sisaldab peamiselt suutrate ja tantrate tõlkeid ja hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites.

Pikemalt artiklis Kangjur

Tengjur sisaldab peamiselt india õpetlaste šaastrate ja kommentaaride, tantristlike tekstide ning vanaindia kirjandusteoste ja teaduslike tekstide tõlkeid tiibeti keelde ja koosneb ligi 4000 tekstist 225 köites.

Pikemalt artiklis Tengjur

Vaata ka

Viited

↑ Eimer, Helmut; Germano, David, eds. (2002). The Many Canons of Tibetan Buddhism:Proceedings of the Ninth Seminar of the International Association for Tibetan Studies, Leiden 2000. International Association for Tibetan Studies. Tibetan Studies Series. 2/10. Leiden: Brill. ISBN 978-90-04-12595-7.
↑ 法鼓文理學院

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.

[1] Eimer, Helmut; Germano, David, eds. (2002). The Many Canons of Tibetan Buddhism:Proceedings of the Ninth Seminar of the International Association for Tibetan Studies, Leiden 2000. International Association for Tibetan Studies. Tibetan Studies Series. 2/10. Leiden: Brill. ISBN 978-90-04-12595-7.

[2] 法鼓文理學院

[1]

[2]