Mine sisu juurde

Marinus I

Allikas: Vikipeedia
Marinus I
Valitsemisaja algus 16. detsember 882
Valitsemisaja lõpp 15. mai 884
Eelkäija Johannes VIII
Järeltulija Hadrianus III
Sünnikoht Gallese
Surmakuupäev 15. mai 884
Surmakoht Rooma

Marinus I (ka Martinus II) oli paavst 882884. Ta oli 108. paavst.

Marinus oli sündinud Galleses ja oli preester Palumbo (Palumbus) poeg.

Marinus asus 12-aastaselt kiriku teenistusse ja sai hariduse Lateraani palees. Leo IV ordineeris ta alamdiakoniks ja Nicolaus I 862 diakoniks. Ta osales 860 Rooma saabunud Bütsantsi delegatsiooni vastuvõtul. Nicolaus I saatis Marinuse 866 legaadina Konstantinoopolisse ja Hadrianus II 869 Konstantinoopoli IV kirikukogule. Ta sai 880 aasta paiku ülemdiakoniks (kardinaldiakon).

Johannes VIII määras Marinuse Caere piiskopiks ja varahoidjaks (arcarius) ning saatis 880 Itaalia kuninga Karl Paksu juurde, kellele paavst pakkus Frangi keisri krooni. Seejärel saatis paavst ta legaadina Konstantinoopolisse, kus Konstantinoopoli patriarh Photios I lasi ta 30 päevaks vangi panna. 882 saatis paavst Marinuse vastavate korraldustega Napoli piiskopi Athanasius II juurde, kes oli kuulutanud end hertsogiks.

Marinuse nimekuju kirjutati 13. sajandil Martinusena, mistõttu tollal peeti teda teiseks samanimeliseks paavstiks, kuid tegelikult pole Martinus II nimelist paavsti ajaloos kunagi olnud.

Paavstiks saamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Marinus I valiti paavstiks 16. detsembril 882 samal päeval, mil suri paavst Johannes VIII.

Marinus I oli esimene mitteroomlasest paavst pärast Stephanus III. Ta oli esimene piiskop, kes sai paavstiks, kuna senise kanoonilise õiguse ja Nikaia I kirikukogu otsuste alusel ei tohtinud piiskoppi määrata teise piiskopkonda ametisse.

Suhted Karolingidega

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Karolingid

Marinus I ei teatanud keiser Karl Paksule enda paavstiks saamisest, kuid kui keiser saabus juunis 883 Itaaliasse, tunnustas ta Marinust paavstina. Paavst ja keiser kohtusid 20. juunil 883 Nonantolas.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga

[muuda | muuda lähteteksti]

Marinus taunis legaadina 869 Konstantinoopoli IV kirikukogul Photios I määramist Konstantinoopoli patriarhiks. Kui Bütsantsi keiser Basileios I määras Photiose 877 uuesti patriarhiks, tunnustas hiljem paavstiks saanud Marinus I teda sel ametikohal.

Marinus I teatas Photiosele enda paavstiks saamisest. Ta määras patriarhi sõbra Anagni Zachariase bibliothecariuse ametisse.

Sisepoliitika

[muuda | muuda lähteteksti]

Marinus I vabastas kirikuvandest Johannes VIII vastu suunatud vandenõu kavandamises kahtlustatud ja seetõttu eksiili siirdunud endised kõrged kirikuametnikud ning Porto endise piiskopi Formosuse, kes ennistati tagasi ametisse.

Suhted gallikaani piiskoppidega

[muuda | muuda lähteteksti]

Marinus I vahendas Reimsi ja Sensi peapiiskopi vaidlust ühe kloostri pärast. Ta saatis Reimsi peapiiskopile Foulques'le palliumi.

Suhted Itaalia piiskoppidega

[muuda | muuda lähteteksti]

Marinus I andis 883 privileege Piacenza piiskopkonnale.

Marinus I kinnitas 22. juunil 883 Savignone kloostri privileegid. Ta kinnitas 883 Nonantola San Silvestro kloostri ja Fulda kloostri privileegid.

Uued kardinalid

[muuda | muuda lähteteksti]

Marinus I pühitses 5 uut kardinali. Tema ajal said kardinaliks hilisemad paavstid Hadrianus III ja Stephanus V.

Marinus I tühistas Eugenius II ajal avaldatud konstitutsiooni paavsti valimiste kohta ja sätestas, et keisrid ei tohi paavsti valimistel sekkuda ega saata valimistele saadikuid, paavstiks valitud isik ei pea enda valituks osutumisest keisrile teatama ning paavsti tohivad valida vaid Rooma vaimulikud ja kodanikud.

  1. Basilius (Basilio)
  2. Benedictus (Benedetto)
  3. Hadrianus (Adriano)
  4. Stephanus (Stefano)
  5. Valentinus (Valentino)

Marinus I kultuuriloos

[muuda | muuda lähteteksti]

Marinus I vabastas maksudest Roomas asunud õppeasutuse Schola Anglorumi.

Ta avaldas 12. juunil 883 bulla "Convenit enim", mille alusel lubas ta Solignacis asunud kloostril rajada kindlustusi uskmatute rünnakute vastu.

Marinus I suri 15. mail 884 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Johannes VIII
Rooma paavst
882884
Järgnev
Hadrianus III