Kýthnos

Asukoht Kreekas

Kýthnos (kreeka: Κύθνος), kohalik nimi Thermia (kreeka: Θερμιά), on Kreeka saar Küklaadides. Kýthnose omavalitsusüksuse pindala on 100,2 km² ja selle rannajoon on umbes 100 km.

Saar on künklik, kõrgus kuni 365 meetrit.

Asulad

Saarel on kaks märkimisväärset asulat, Messaria küla ehk Kýthnose Chora (2011. aasta rahvaloendusel 561 elanikku), mida tuntakse kohapeal Chora nime all, ja Dryopese või Dryopida küla (325 elanikku), tuntud ka kui Chorio. Mõlemad külad on silmapaistvad käänuliste ja sageli astmeliste tänavate poolest, mis on sõidukite liikluseks liiga kitsad. Külad on väga maalilised, kuid erinevas arhitektuuristiilis.

Sadamalinn kannab nime Merichas (369 elanikku), selle elanike arv kõigub aasta jooksul palju. Enne 1970. aastaid polnud lähiajaloos keegi seal aasta läbi elanud; Kreeka kalur Manolas Psaras ja tema naine Foto elasid esimestena sadamas aasta läbi. Tänapäeval püsielanikkond kasvab ja eriti suvise turismihooaja kõrgajal muutub linn üsna rahvarohkeks.

Nimi

Kythnose esimesed asukad olid Dryopes, kelle müütiliseks kuningaks oli Kythnos (jumal Apolloni poeg), sellest ka saare nimi. Seda tunti ka kui Dryopis või Ofiousa. Keskajal nimetati seda Thiramnaks, samas kui Nilos Doxapatris mainib seda olemasolevate kuumaveeallikate järgi juba 1143. aastal nimega Thermia. Hiljem nimetasid türklased seda "Hamam Antassi" ('sooja vee saar').

Ajalugu

Kythnos võib pretendeerida ühele vanimale teadaolevale elupaigale Küklaadide saartel, mesoliitikumile (10000 eKr – 8000 eKr) Maroulas kirderannikul. Loutra küla lähedal asuv koht asub kaldal ja suured osad on merre erodeerunud. 1996. aasta väljakaevamistel leiti terveid inimskelette, kiviesemeid ja osa põrandasillutist, mis viitab pikaajalisele, tõenäoliselt küttide-korilaste asulakohale.