Harilik kartul

Harilik kartul
	; Kartulitaime õied
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Maavitsalaadsed Solanales;
Sugukond	Maavitsalised Solanaceae;
Perekond	Maavits Solanum ;
Liik	Harilik kartul;
Binaarne nimetus
	Solanum tuberosum; Linnaeus

Harilik kartul (Solanum tuberosum) on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Hariliku kartuli söögiks tarvitatavat mugulat nimetatakse samuti kartuliks. Kartul kui kultuurtaim on pärit Lõuna-Ameerika läänerannikult. Suuremad kartulitootjad maailmas on Hiina, India, Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid, kogutoodang 330 mln tonni (2009).

Maavitsa perekonda kuulub ligikaudu 200 kartuliliiki. Nende hulgas vähemalt 26 kultuurliiki. Kultuurliikidest kõige tuntum on harilik kartul. Mõningaid teisi kartuliliike kasutatakse aretatavate kartulisortide saagikuse, tärklisesisalduse, külmakindluse ning haigustele ja kahjuritele vastupidavuse tõstmiseks.

Kirjeldus

Harilik kartul on püstiste, kolme- või neljatahuliste, lühikarvaste vartega 30–100 cm kõrgune rohttaim. Mullas arenevad varre muudenditena arvukad mugulad. Lehed on katkestunult paaritusulgjad liitlehed.

Viietised õied moodustavad harunenud keerisõisiku ning nad võivad olla valged, sinised, punakas- või sinakasvioletsed. Viljaks on mari, milles on palju seemneid. Mugul moodustub stooloni ehk maa-aluse võsundi tipust, kuhu kogunevad erinevad varuained.^[1] Viljad ja roheliseks muutunud mugulad on mürgised.