Gaussi-Ostrogradski teoreem
Ilme
Gaussi-Ostrogradski teoreem (ka Gaussi-Ostrogradski valem, Gaussi valem) on valem matemaatilises analüüsis, mis seob omavahel vektorvälja voo läbi pinna ja antud pinna sisese tensorvälja käitumise.
Matemaatiline definitsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Kui piirkonna rajapind on tükiti sile ja funktsioonid ning nende osatuletised on pidevad piirkonnas , siis
kus pindintegraal on võetud üle välise pinnapoole.[1]
Ajalugu ja nimetus
[muuda | muuda lähteteksti]Teoreemi avastas esimesena 1762. aastal Lagrange[2] ja hiljem iseseisvalt 1813. aastal Gauss.[3] Ostrogradski oli esimene, kes esitas teoreemi tõestuse üldise juhu jaoks aastal 1826.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ivar Tammeraid (2005). Matemaatiline analüüs II. Tallinn: TTÜ kirjastus. Lk 217.
- ↑ In his 1762 paper on sound, Lagrange treats a special case of the divergence theorem: Lagrange (1762) "Nouvelles recherches sur la nature et la propagation du son" (New researches on the nature and propagation of sound), Miscellanea Taurinensia (also known as: Mélanges de Turin ), 2: 11 – 172. This article is reprinted as: "Nouvelles recherches sur la nature et la propagation du son" in: J.A. Serret, ed., Oeuvres de Lagrange, (Paris, France: Gauthier-Villars, 1867), vol. 1, pages 151–316; on pages 263–265, Lagrange transforms triple integrals into double integrals using integration by parts.
- ↑ C. F. Gauss (1813) "Theoria attractionis corporum sphaeroidicorum ellipticorum homogeneorum methodo nova tractata," Commentationes societatis regiae scientiarium Gottingensis recentiores, 2: 355–378; Gauss considered a special case of the theorem; see the 4th, 5th, and 6th pages of his article.