Esmassuused

Esmassuused
Peajalgne Sepioteuthis sepioidea on algsuune.
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Alamriik	Pärishulkraksed Eumetazoa
(järguta)	Kahekülgsed Bilateria

Esmassuused ehk algsuused (Protostomia; kreeka keeles 'suu kõigepealt') on pärishulkraksete ülempõhikonda kahekülgsete põhikonda kuuluv loomade alampõhikond.

Samasse põhikonda kuulub teinegi suur loomarühm teissuused, millesse arvatakse muuhulgas selgroogsed. Kõige selgem vahe alg- ja teissuuste vahel seisneb varajase lootelise arengu eripäras, nimelt päraku moodustumises. Kahekülgsetel moodustub embrüo ühele küljele blastopooriks nimetatav sälk, mis süveneb ja muutub arhenteroniks, söögitoru arengu esimeseks astmeks. Teissuustel muutub esialgne sälk pärakuks, aga söögitoru uuristub lõpuks läbi kogu embrüo ja moodustab selle teise otsa teise avause, millest saab suu. Sellest pärinebki teissuuste nimi, et suu tekib teises järgus. Algsuused nimetati niimoodi sellepärast, et arvati, et blastopoor moodustab kõigepealt suu ja pärak moodustub hiljem, kui söögitoru läbi embrüo uuristub. Kuid hilisem uuring näitas, et algsuustel söögitoru ei uuristugi läbi embrüo. Selle asemel painduvad blastopoori servad kaheksakujuliselt kokku ning ühe ava asemele tekib niimoodi kaks, mis hiljem arenevadki suuks ja pärakuks.

Erinev on ka algsuuste loote lõigustumine, mis tavaliselt on spiraalne (teissuustel radiaalne). Samuti areneb esmassuuste skelett keha pinnal, teisuustel aga keha sees sidekoest.

Algsuustel on suhteliselt levinud parasitism. Enamik hulkrakseid parasiite kuulub alamate usside hulka. Neid leidub mitmes teiseski algsuuste klassis, kuigi vähelüliste hõimkonnas näiteks mitte.

Paljudes algsuuste rühmades esineb trohhofoori-tüüpi vastne.

Eluks õhukeskkonnas on kohastunud 4 algsuuste klassi: ämblikulaadsed, hulkjalgsed, putukad ja küüsikloomad. "Loomade elu" hinnangul on just nendes klassides eriti kõrgelt arenenud loomad ja see polevat juhuslik kokkusattumus.

Liigitus

"Loomade elu" eraldab algsuusete alampõhikonnas neli ülemhõimkonda, mis omakorda jagunevad järgmistesse hõimkondadesse ja klassidesse:

• alamad ussid (Amera)
  • lameussid (Plathelminthes): ripsussid (Turbellaria), imiussid (Tremadota), peitpead (Temnocephala), ketasnapad (Udonelloidea), ainupõlvsed (Monogenoidea), lehtersuud (Gyrocotyloidea), paelussid (Cestoidea)
  • ümarloomad (Nemathelminthes): ripskõhtsed (Gastrotricha), keriloomad (Rotatoria), ümarussid (Nematoda), jõhvussid (Nematomorpha, Gordiacea), siilussid (Kinorhyncha), kidakärssed (Acanthocephala), keraskärssussid (Priapuloidea), kummarloomad (Kamptozoa)
  • kärssussid (Nemertini)
• hulgalülised (Polymera)
  • rõngussid (Annelida): ürgrõngussid (Archiannelida), hulkharjasussid (Polychaeta), väheharjasussid (Oligochaeta), kaanid (Hirudinea), kidavaglad (Echiuroidea), konuvaglad (Sipunculoidea)
  • ürgtrahheeloomad (Protracheata): küüsikloomad (Onychophora)
  • lülijalgsed (Arthropoda): vähid (Crustaceae), ürgvähid (Merostomata), ämblikulaadsed (Arachnida), hulkjalgsed (Myriapoda), putukad (Insecta), hiidjalgsed (Pantopoda), keelussid (Linguatulida), loimurid (Tardigrada)
• limused (Mollusca)
  • limused (Mollusca): vagellimused (Apiacophora), soomuslimused (Loricata), teod (Gastropoda), lasnjalgsed (Scaphopoda), torbiklimused (Monoplacophora), karbid (Bivalvia), peajalgsed (Cephalopoda)
• vähelülised (Oligomera)
  • pärgussid (Phoronoidea)
  • sammalloomad (Bryozoa)
  • käsijalgsed (Brachiopoda): puuduluksed (Inarticulata), luksed (Articulata).