Võrdsus
|
See artikkel räägib kodanike võrdsusest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Võrdsus (matemaatika) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2023) |
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Egalitarism on mõtteviis, teooria või ideoloogia, mille kohaselt on võrdsus ühiskonnas oluline ning väärib tähelepanu, käsitlemist ja/või rakendamist.
Egalitarismi vastand on elitarism.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kõigi kodanike võrdsuse idee pärineb 18. sajandi valgustusajastust ning see sai eriti oluliseks Prantsuse revolutsiooni ajal, mil hakati eitama igasuguseid seisusi ja seisuslikke privileege.
Käsitlusi
[muuda | muuda lähteteksti]Kõigi inimeste või kõigi kodanike võrdsuse ideest on välja arenenud mitmesuguseid käsitlusi, teooriaid ja poliitilisi liikumisi. Peamiselt erinevad need käsitlused oma hinnangute poolest võrdsete õiguste ja võrdse vastutuse suhtes.
Õigusliku võrdsuse kohaselt on kõigil inimestel võrdsed õigused sõltumata päritolust, soost, eelistustest, vaadetest või arvamustest.[1][2]
Võrdse vastutuse idee kohaselt on kõik inimesed üheskoos ja võrdselt vastutavad kõige suhtes, mis maailmas toimub.[3]
Mitmete käsitluste kohaselt on võrdsuse idee vastuolus vabaduse ideega ja vastupidi.[4] Enamasti toetavad võrdsuse ideed vähem privilegeeritud, vaesemad ja nooremad inimesed, seevastu vabadust toetavad vanemad, rikkamad ja privilegeeritumad.
18. sajandi valgustuslike filosoofide jaoks oli vabadus eelduseks võrdsusele. 19. sajandi sotsialistidele oli aga võrdsus eelduseks vabadusele.
Vormid
[muuda | muuda lähteteksti]Egalitarism avaldub mitmesugustes vormides vastavalt sellele, milliseid võrdsuse aspekte peetakse erinevates liikumistes ja ideoloogiates olulisteks, nagu näiteks sotsiaalne võrdsus, võrdsed võimalused, võrdsus seaduse ees vm.[5]
Võrdsus seaduse ees
[muuda | muuda lähteteksti]Kõigi inimeste õiguslikku võrdsust kinnitab ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 7:
„Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele. Kõigil inimestel on õigus olla võrdselt kaitstud ükskõik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus käesoleva deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele kihutamise eest.“
Selle kohaselt on kõik inimesed, sõltumata nende rassist, soost, rahvusest, usust, maailmavaatest, võimetest, vanusest või muudest omadustest, seaduse ees võrdsed.
Sotsiaalne võrdsus
[muuda | muuda lähteteksti]Inimeste võrdsust ühiskonnas ehk sotsiaalset võrdsust on viimastel sajanditel tähtsustanud mitmed ideoloogiad, poliitilised liikumised ja režiimid nagu sotsialism, kommunism jmt, pidades sel puhul oluliseks eelkõige majandusliku võrdsust.
Soolise võrdõiguslikkuse kohaselt on naistel ja meestel võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Robertson, David (2007). The Routledge Dictionary of Politics. Routledge Taylor and Francis Group. p. 159. ISBN 978-0-415-32377-2.
- ↑ https://www.britannica.com/topic/egalitarianism
- ↑ Gowdy, John (1998). Limited Wants, Unlimited Means: A Reader on Hunter-Gatherer Economics and the Environment. St Louis, MO: Island Press. p. 342. ISBN 978-1-55963-555-4.
- ↑ Vt näit: Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi. "Totaalne riik, totaalne inimene". Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1938, 158 lk; 2. trükk: Tallinn 1940; 3. trükk: Loomingu Raamatukogu 1988, nr 39.
- ↑ Arneson, Richard (2013), "Egalitarianism", in Zalta, Edward N. (ed.), The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Summer 2013 ed.).