Sisaldab uusimat eesti keele infot: uusi sõnu ja tähendusi, uusi norminguid. Vahendab Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid.

Sõnastik võtab kokku eesti keelde laenatud ja selles juurdunud alam- ning ülemsaksa laensõnad, mis moodustavad eesti keele kõige suurema laensõnarühma. Leksikon hõlmab ka baltisaksa laenud, st saksa keele kohaliku keelekasutuse pinnalt kujunenud b...

Eesti kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.

Sisaldab ligi 150 000 märksõna. Hõlmab 20. sajandi eesti keele sõnavara. “Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” (26 vihikut, 1988–2007) 2., täiendatud ja parandatud trükk.

Sisaldab ligi 40 000 märksõna, seal hulgas 1000 allmärksõna, lühendeid, sententse ja väljendeid, käänamist ja pööramist. Kuulata saab tsitaatsõnade ja -väljendite hääldusi.

Esimene põhjalik kokkuvõte kogu Eesti kohanimedest. 2018. aastal ilmunud veebisõnaraamat on 2016. aasta pabersõnaraamatu uuendatud väljaanne, milles on arvesse võetud 2017. aastal toimunud haldusreformi tulemused. Veebiväljaanne sisaldab üle 6200 ...

Sisaldab infot eesti keele sõnade päritolu kohta (umbes 6600 märksõna), koondades endas eesti tüvevara, ühtlasi uurali või kitsamalt läänemeresoome tüvevara päritolu alal seni tehtud uurimistöö tulemusi.

Siit saad põhjaliku ülevaate eesti keele rikkalikust sõnamoodustusest – kirjeldatud on ligikaudu 120 000 sõna ehitust ja sõnadevahelisi moodustusseoseid. Seoste alusel on sõnad koondatud ligi 9000 sõnapereks. Sõnaraamat on mõeldud keeleteadlast...

1991. aastal ilmunud sõnastiku teine, ümbertöötatud ja täiendatud trükk.

Sisaldab üle 7500 püsiväljendi, sealhulgas raamatulikke, kõnekeelseid ja vananenud ning vulgaarseid väljendeid, mitmesuguseid ütlusi ning kantselei- ja stampvormeleid.

Sisaldab ligi 2000 antonüümipaari, neist enamik kuulub üldkeele sõnavarasse.

Sõnaraamat on Sõnaveebi Ühendsõnastiku 2019. aasta veebiversioon seisuga juuni 2019. Esitab põhiliselt üldkeele sõnu ja väljendeid (sh pärisnimed ja lühendid), nende tähendusi, kasutusnäiteid ning päritoluinfot. Leidub ka entsüklopeedilist i...

Võimaldab näha, kuidas eesti keel on 100 aastaga muutunud. 1918. aasta „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ ja 2018. aasta „Eesti õigekeelsussõnaraamatu” võrdlus.

Koondab ja teeb kättesaadavaks valiku eesti keele sõnu koos seostega, mis neil sõnadel eesti keele kõnelejate tavateadvuses tüüpiliselt tekivad. Selliseid seoseid nimetatakse sõna-assotsiatsioonideks. “Eesti keele assotsiatsioonisõnastik” sisa...

Pakub tekstikoostajale nõuandeid ja soovitusi, kuidas väljenduda lihtsamalt, selgemalt, täpsemalt ja eelistada eesti keelt. Sõnastik on mõeldud kõigile, kellel on vaja kirjutada ametliku sisuga kirjakeelset teksti.

Sisaldab u 7500 slängisõna.

Sõnastikku on koondatud ligi 1600 kirja- ning murdekeele sõna, millest märgatava osa moodustab valdavalt 18.–19. sajandil kultuuriliste uuendustega seoses kirjakeelt rikastanud sõnavara. Leksikonis leiduvad ka baltisaksa laenud, st saksa keele kohal...

Valdavalt 13.–17. sajandil eesti keelde laenatud ja sellesse püsima jäänud alamsaksa laensõnad moodustavad eesti keele ühe arvukaima laensõnarühma. Siinses sõnastikus on arvesse võetud ligi 1000 kirja- ning murdekeele sõna, millest osa on kül...