Mida EL teeb? Üha suuremad väljakutsed, nagu kliimamuutused, tehisintellekt ja geopoliitilised pinged, muudavad meie maailma. Et uues olukorras edu saavutada, peame tagama, et Euroopa oleks koht, kus saab jätkuvalt edendada majanduskasvu ja innovatsiooni. Selleks et Euroopa ettevõtted saaksid maailmaturul jõudsalt areneda ja tagada kõigile ELi inimestele kestliku heaolu, seab komisjon konkurentsivõime oma majanduskava keskmesse.Komisjon juhindub oma töös selles valdkonnas konkurentsivõime kompassist ja Draghi aruandest. Oodatavad tulemused 470 miljardit eurottäiendavad rahalised vahendid, mida Euroopa äriühingud võiksid kaasata rohkem integreeritud kapitaliturultligikaudu 37,5 miljardit eurotELi äriühingute võimalik iga-aastane kokkuhoid, kui saavutame oma lihtsustamiseesmärgid500 000kavandatud uued töökohad Euroopa ringmajanduses 2030. aastaks Konkurentsivõime kompass2025. aasta jaanuaris tutvustas komisjon konkurentsivõime kompassi, mis on uus tegevuskava Euroopa dünaamilisuse taastamiseks ja majanduskasvu hoogustamiseks. Kompass tugineb Mario Draghi Euroopa konkurentsivõime tuleviku aruande analüüsile ja annab strateegilise raamistiku komisjoni töö suunamiseks selle ametiaja jooksul. Draghi aruandes määrati algselt kindlaks kolm nõuet, mida järgides EL peab suurendama oma konkurentsivõimet: innovatsioonilõhe kaotamine; ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava; julgeoleku suurendamine ja liigse sõltuvuse vähendamine. Konkurentsivõime kompassis on sätestatud lähenemisviis ja meetmed nende nõuete täitmiseks. Innovatsioonilõhe kaotamineKompassis kirjeldatakse, kuidas Euroopa Liit edendab innovatsiooni, kui teeb järgmist:loob noorte ettevõtjate tegevuse alustamiseks ja laiendamiseks sõbraliku keskkonna, kasutades selleks sihtotstarbelist ELi idu- ja kasvufirmade strateegiat;aitab suurettevõtjatel tänu tehisintellekti kasutamise strateegiale võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt ja robootika;hõlbustab ettevõtjate tegutsemist kogu ELis, muutes lihtsamaks norme ja õigusakte tänu ettepanekule 28. režiimi kohta, millega sätestatakse ühtsed õigusnormid kogu ELis;toetab uute tehnoloogiate arendamist tegevuskavadega kõrgtehnoloogiliste materjalide, kvanttehnoloogia, biotehnoloogia, robootika ja kosmosetehnoloogiate valdkonnas. Ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskavaKompassis on sätestatud, kuidas saame hõlbustada juurdepääsu taskukohasele energiale, kui teeme järgmist:esitame puhta tööstuse kokkuleppe, mille abil vähendada eelkõige energiamahukate ettevõtete süsinikuheidet ja hõlbustada nende üleminekut vähese süsinikuheitega tehnoloogiale; tutvustame tegevuskavasid, mis on kohandatud energiamahukatele sektoritele, nagu terase-, metalli- ja kemikaalisektor, sest just need sektorid on selles üleminekuetapis kõige haavatavamad;töötame välja taskukohase energia tegevuskava, mis aitab alandada energiahindu ja -kulusid. Sõltuvuse vähendamine ning vastupanuvõime ja julgeoleku suurendamineELil on juba praegu maailma suurim ja kõige kiiremini kasvav kaubanduslepingute võrgustik, mis hõlmab 76 riiki.Kompassis tehakse kindlaks, kuidas saaksime oma tarneahelaid veelgi mitmekesistada ja tugevdada, kui teeme järgmist: arendame uusi puhta kaubanduse ja puhaste investeeringute partnerlusi, millega aidata tagada toorainete, puhta energia, kestlike transpordikütuste ja puhta tehnoloogia tarned kõikjalt maailmast; vaatame läbi riigihanke-eeskirjad, millega võimaldatakse elutähtsate sektorite ja tehnoloogiate riigihangetes kasutada Euroopa eelistamise põhimõtet. Viis horisontaalset tugisüsteemi, mis soodustavad konkurentsivõimet Nende kolme samba täiendamiseks võetakse konkurentsivõime kompassiga kasutusele viis horisontaalset tugisüsteemi, mis suurendavad meie konkurentsivõimet kõigis sektorites:lihtsustamine,ühtse turu tõkete vähendamine,konkurentsivõime rahastamine,oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamine,ELi ja liikmesriikide tasandi poliitika parem koordineerimine. Teatis konkurentsivõime kompassi kohtaPressiteade konkurentsivõime kompassi kohta Põhimeetmete ajakava 2025. aasta 1. kvartalTehisintellektivabrikute algatusPuhta tööstuse kokkulepe ja taskukohaste energiahindade tegevuskavaValge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta ELi kriisivalmiduse strateegia Sisejulgeoleku strateegia Lihtsustamist käsitlev koondõigusakt ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete määratlemineOskuste liit2025. aasta 2. kvartalIdu- ja kasvufirmade strateegiaUus riigiabiraamistikHoiuste ja investeeringute liit2025. aasta 3. kvartalKosmosetegevuse õigusakt Kestlikku transporti investeerimise kava 2025. aasta 4. kvartalKvanttehnoloogia õigusakt Digivõrkude õigusakt Tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusakt 2025Süsiniku piirimeetme läbivaatamine Esmatähtsate ravimite õigusakt Mitmeaastane finantsraamistik, sealhulgas konkurentsivõime fond 2026. aasta 4. kvartalRingmajanduse õigusaktNäita veel 3 kannet202628. õiguskord Euroopa teadusruumi õigusakt Kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakt Riigihankedirektiivide läbivaatamineStandardimismääruse läbivaatamine Vaadake kõiki kompassi raames kavandatud meetmeid TegevusvaldkonnadKapitaliturgude liitKonkurentsipoliitikaEnergiajulgeolekEuroopa Sotsiaalfond+Taasterahastu „NextGenerationEU“Teadusuuringud ja innovatsioonEuroopa digituleviku kujundamineÜhtne turgKaubandus Peamised saavutused EL pakub digitehnoloogiate arendamisega tegelevatele ettevõtjatele stabiilset ja turvalist raamistikku tänu sellistele meetmetele nagu andmemäärus ja andmehalduse määrus, küberkerksuse määrus ja tehisintellektimäärus.Energiahinna alandamine on kesksel kohal, et Euroopas konkurentsivõimet suurendada. ELi meetmed, mis võeti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, on võimaldanud meil viia energiakulud sõjaeelsele tasemele. Samal ajal on meie investeeringud puhtasse energiasse võimaldanud 2023. aastal esimest korda toota tuuleenergiast rohkem elektrit kui gaasist. Rohkem kui viiendik maailma puhtast tehnoloogiast on välja töötatud ELis ning Euroopa on maailmas esirinnas tuuleturbiinide, elektrolüüsiseadmete ja vähese süsinikuheitega kütuste arendamisel.ELil on juba praegu maailma suurim ja kõige kiiremini kasvav kaubanduslepingute võrgustik, mis hõlmab 76 riiki. EL on peamine kaubanduspartner 72 riigile, mille arvele jääb 38% maailma SKPst. 2022. aastal ületas ELi kaubavahetuse väärtus kogu maailmas partneritega sõlmitud vabakaubanduslepingute kaudu esimest korda 2 triljonit eurot.Komisjon on seadnud ambitsioonikad eesmärgid vähendada aruandlusnõudeid vähemalt 25% võrra kõigi äriühingute jaoks ja vähemalt 35% võrra VKEde jaoks ning lõpuks vähendada igat liiki halduskoormust. See on osa senisest ulatuslikumatest lihtsustamisalastest jõupingutustest ELis, et edendada ettevõtluse dünaamilisust ja meelitada Euroopasse lisainvesteeringuid.ELis on suur hulk kvalifitseeritud töötajaid, tugevad haridus- ja koolitussüsteemid ning tugev heaoluriik. Praegu töötab rohkem kui 216,5 miljonit inimest ehk üle 75% elanikkonnast, mis on rohkem kui kunagi varem ELi ajaloos. Seotud lingid Draghi aruanne ELi konkurentsivõime tuleviku kohtaEuroopa kestliku heaolu ja konkurentsivõime uus kavaEuroopa poolaasta
Üha suuremad väljakutsed, nagu kliimamuutused, tehisintellekt ja geopoliitilised pinged, muudavad meie maailma. Et uues olukorras edu saavutada, peame tagama, et Euroopa oleks koht, kus saab jätkuvalt edendada majanduskasvu ja innovatsiooni. Selleks et Euroopa ettevõtted saaksid maailmaturul jõudsalt areneda ja tagada kõigile ELi inimestele kestliku heaolu, seab komisjon konkurentsivõime oma majanduskava keskmesse.Komisjon juhindub oma töös selles valdkonnas konkurentsivõime kompassist ja Draghi aruandest.