Tehisintellekti tipptase ja usaldus tehisintellekti vastu

Tehisintellekti eelised

ELil on võimalus saada turvalise tehisintellekti valdkonnas üleilmseks liidriks. Luues tugeva, inimõigustel ja põhiväärtustel põhineva õigusraamistiku, saab EL välja arendada tehisintellektisüsteemi, millest on kasu inimestel, ettevõtjatel ja valitsussektoril.

EL ja tehisintellekt

• Tehisintellektimääruses, mille komisjon esitas 2021. aasta aprillis ning milles Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku 2023. aasta detsembris, käsitletakse võimalikke riske kodanike tervisele, turvalisusele ja põhiõigustele, toetades samal ajal uuendusliku ja vastutustundliku tehisintellekti arendamist ELis. 
• Tehisintellektimäärus koos tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava ajakohastusega tagavad inimeste ja ettevõtete turvalisuse ja põhiõigused, hoogustades samal ajal investeeringuid ja innovatsiooni kõigis ELi riikides.
• Komisjon esitas ka tehisintellektialase innovatsiooni meetmepaketi, mille eesmärk on aidata Euroopa idufirmadel ja VKEdel töötada välja ELi väärtuste ja nõuetega kooskõlas olev usaldusväärne tehisintellekt. 

Usalduse loomine tänu kõigi aegade esimesele tehisintellekti käsitlevale õigusraamistikule

ELi tehisintellektimäärus on esimene terviklik tehisintellekti käsitlev õigusraamistik maailmas. Sellega tagatakse, et ELis kasutatavad tehisintellektisüsteemid on ohutud, läbipaistvad, eetilised, erapooletud ja inimese kontrolli all. Seega on need vastavalt riskile kategooriatesse jaotatud. 

Vastuvõetamatu risk

Keelatud on kõik, mida võib käsitada selge riskina ELi kodanikele: alates valitsuste poolsest sotsiaalsest hindamisest lõpetades mänguasjadega, mis kasutavad laste ohtlikku käitumist soodustavat hääljuhtimist.

Suur risk

• Elutähtis taristu, näiteks transport, mis võib ohtu seada kodanike elu ja tervise
• Üld- või kutseharidus, millest võib sõltuda juurdepääs haridusele ja inimese ametikäik (näiteks eksamite hindamine)
• Toodete ohutusseadised (näiteks tehisintellekti kasutamine robotkirurgias)
• Tööhõive, töötajate juhtimine ja võimalus tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (nt CVde sortimistarkvara värbamismenetluste jaoks)
• Esmased era- ja avalikud teenused (näiteks krediidihindamine, millega ei anta kodanikele võimalust laenu saada)
• Õiguskaitse, mis võib mõjutada inimeste põhiõigusi (näiteks tõendite usaldusväärsuse hindamine)
• Rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihaldus (nt viisataotluste automaatne läbivaatamine)
• Õigusemõistmine ja demokraatlikud protsessid (nt tehisintellekti lahendused kohtuotsuste otsimiseks)

Suure riskiga tehisintellektisüsteeme hinnatakse põhjalikult enne nende turule laskmist ja kogu nende elutsükli vältel.

Piiratud risk

Juturobotite taoliste tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse minimaalseid läbipaistvusnõudeid, mille eesmärk on võimaldada sisuga suhtlejatel teha teadlikke valikuid. Seejärel saab kasutaja otsustada, kas ta jätkab rakenduse kasutamist või loobub sellest.

Minimaalne risk

Vabalt võib kasutada selliseid rakendusi nagu tehisintellektipõhised videomängud või rämpspostifiltrid. Lõviosa hetkel ELis kasutatavatest tehisintellektisüsteemidest kuulub sellesse kategooriasse, mille suhtes uusi norme ei kohaldata, kuna sellised süsteemid kujutavad enesest minimaalset või olematut riski kodanike õigustele või turvalisusele.

Eeskirjad suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate jaoks

Kui tehisintellekti elutsükli kestel toimub olulisi muudatusi, tuleb tagasi minna 2. etappi.

Pärast tehisintellektisüsteemi turule laskmist vastutavad ametiasutused turujärelevalve eest, kasutuselevõtjad tegelevad inimkontrolli ja -järelevalvega, pakkujatel aga on olemas turustamisjärgse järelevalve süsteem. Samuti teatavad pakkujad ja kasutuselevõtjad tõsistest intsidentidest ja tõrgetest.

Tehisintellekti tipptaseme edendamine

2018. aastal astusid komisjon ja ELi liikmesriigid esimese sammu, ühendades oma jõud tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava raames. Kava aitas luua aluse riiklikele strateegiatele ja poliitika kujundamisele.

Tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava 2021. aasta ajakohastusega on rakendatud strateegiat praktikas ning see on kooskõlas komisjoni digi- ja roheülemineku prioriteetidega, samuti Euroopa reageerimisega koroonaviiruse pandeemiale. 

Kooskõlastatud kava soodustab tehisintellekti tipptaset laborist turuni ning selles on esitatud visioon tehisintellekti tehtavate investeeringute hoogustamiseks, tehisintellektistrateegiate õigeaegseks rakendamiseks ja tehisintellektipoliitika meetmete kooskõlastamiseks kõikjal liidus.

Selle töö raames kavatseb komisjon panna aluse järgmisele:

• avaliku ja erasektori partnerlus tehisintellekti, andmete ja robootika alal, et määratleda Euroopa ühtne strateegiline teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu tegevuskava, seda rakendada ja sellesse investeerida;
• täiendavad tehisintellekti tippkeskuste võrgustikud, et soodustada teadmiste ja oskusteabe vahetamist, sõlmida koostöösidemeid selles vallas tegutsejatega ning soodustada mitmekesisust ja kaasamist;
• testimis- ja katserajatised, et katsetada ja testida uusimat tehnoloogiat tegelikus keskkonnas;
• digitaalse innovatsiooni keskused, mis on kohad, mille kaudu saab juurdepääsu ühekorraga tehnilisele oskusteabele ja katsetele, nii et ettevõtted saavad enne investeerimist süsteemid nö läbi proovida;
• tehisintellekti nõudeteenuste platvorm kui ELi tehisintellektivahendite keskus, kust leiab näiteks eksperditeadmised, algoritmid, tarkvararaamistikud ja arendusinstrumendid, mida on vaja selles valdkonnas tegutsevad ettevõtete ja avaliku sektori jaoks.

ELi rahastatud tehisintellektiprojektid

EL on juba rahastanud hulka tehisintellektiprojekte, mis pakuvad lahendusi kõigis ühiskonna valdkondades põllumajandusest tervishoiuni ja tootmisest transpordini.

Kolm valdkonda, kus intellektitehnikast on olnud eriti suur kasu, on näiteks tervishoid, keskkond ja väärinfo vastane võitlus.

Tehisintellekt ja EL arvudes