Mine sisu juurde

Keel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Ehitaja (arutelu | kaastöö)
55 554 muudatust
Resümee puudub
Ehitaja (arutelu | kaastöö)
55 554 muudatust
 
(ei näidata 2 kasutaja 42 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
''See artikkel räägib suhtlusvahendist; maitse- ja lobisemiselundi kohta loe artiklist [[Keel (anatoomia)]].''
'''Keel''' on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid.


[[Pilt:Pieter_Bruegel_the_Elder_-_The_Tower_of_Babel_(Vienna)_-_Google_Art_Project_-_edited.jpg|pisi|Vana Testamendi andmeil olla jumal andnud inimestele erinevad keeled, takistamaks [[Paabeli torn]]i ehitust. Pieter Brueghel vanema maal (1563).]]
* Keel jaguneb kirjaks (nähtav sõna), kõneks (kuuldav sõna) ja sisekõneks (vaikne sõna). Inimkonna progress põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul. Kõne pole ajaloo vältel eriti muutunud, kui välja arvata selle levitamise viisid (ringhääling). Kuid vaikset sõna on tabanud mandumine. Meil puuduvad igasugused mõistlikumat sorti ideed, mida vaikse sõnaga peale hakata.
[[File:'Language of Flowers' by Alphonse Mucha.jpg|pisi|Alfonse Mucha, "Lillede keel" (1898/99)]]
** [[Valdur Mikita]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
[[Pilt:Caligraphy-_magic_language-mixed_media_on_canvas-120x200cm.jpg|pisi|Rachel Heller (* 1929), "Maagiline keel", ''s.d.'']]
'''Keel''' on inimeste kasutatav [[märgisüsteem]], [[kommunikatsioon]]i või arutluse vahend, mis kasutab [[sümbol]]eid ja teisi [[märk]]e ja nende kombineerimise reegleid.

==Proosa==

* Meie keel on kas mehaaniline, atomistlik või dünaamiline. Tõeliselt poeetiline keel peab aga olema orgaaniline, elav. Kui sageli tajutakse sõnade [[vaesus]]t, kui tahetakse tabada mitut ideed ühe hoobiga.
** [[Novalis]], "Aforisme ja fragmente", tlk Krista Räni, [[LR]] 2006/19, lk 17


* Kes võõraid keeli ei oska, see ei tea midagi ka oma keelest. (lk 45)
* [[Tõlkimine|Tõlkimisel]] peab süvenema kuni tõlgitamatuni; alles siis tajutakse võõrast rahvast ja võõrast keelt. (lk 45)
* Kuna igaüks kõneleb, siis usub ta, et võib ka keelest rääkida. (lk 45)
* Keele jõud ei ole mitte selles, et ta kõik võõra tagasi tõrjub, vaid selles, et ta selle alla neelab. (lk 46)
* Võõrast keelt tuleb peamiselt siis kadestada, kui ta suudab ühe [[sõna]]ga väljendada seda, mida teine peab kirjeldama, ja siin on igal keelel teise suhtes paremusi ja pahemusi. (lk 46)
* Keele aluseks on küll inimese [[mõistus]] ja otsustusvõime, aga keel ei eelda oma kasutajate juures isegi puhta mõistuse, arenenud aru, ausa tahte olemasolu. Ta on tööriist nii eesmärgiteadlikuks kui ka meelevaldseks kasutamiseks; ta kõlbab niisama hästi nii sofistliku ja segadusse viiva dialektika kui ka ähmase ja tumeda [[müstika]] puhul; keelt kuritarvitatakse mugavalt õõnsateks ja tühisteks proosa- ja luulefraasideks ning katsetatakse prosoodiliselt laitmatute ja siiski mõttetute värssidega. (lk 47)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], LR 33/1974


* [D’Artagnan:] "Mõtleme pisut... kas oskad rääkida mingit murrakut?"
:"Rohkemgi, härra," ütles Planchet, "ma oskan päris võõrast keelt, nimelt [[flaami keel]]t."
:"Ja kus pagan sa seda õppisid?"
:"Artois’s, kus ma sõdisin kaks aastat. Kuulake: ''Goeden morgen, mynheer, ith ben begeeray te weeten the ge sond hects omstand.''"
:"Mis see tähendab?"
:"Tere hommikust härra, tõttan küsima teie tervise järele."
:"Ja seda sa nimetad keeleks?"
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 72


* Keele hing tuleb kõige selgemalt ilmsiks tema tõlkimatutes sõnades.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, [[LR]] 30/2007, lk 13


* Kui keel on vaid rüü, siis kulub ta räbalaks või läheb moest ära. Senikaua võib veel inimeste hulgas liikuda. Smoking ei tee kedagi surematuks, populaarseks aga küll. Ent mida kannavad viimasel ajal noored härrasmehed? Keelt, mis koosneb vaid epiteetidest! Rüüd, mis pole tehtud kangast, vaid üleni nööpidest!
** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999, lk 68


* Keele [[ilu]] mõõdupuuks on peamiselt vokaalide (eriti pikkade) rohkus, õigemini vokaalide — konsonantide vahekord. Mida rohkem keeles esineb vokaale ja helilisi konsonante (l, m, n, r, v), seda ilusamaks ja kõlavamaks peetakse keelt. Vastupidi: vokaalide vähesus (esinemine sõnas) ja helitud konsonandid (sch, sh, š, tš jt.), millest eriti rikkad vene, inglise ja saksa keel, teevad keele vähemkõlavaks.
: Kahjuks ei osata meil veel küllaldaselt hinnata keele ilu ega ülesannet. Pole jõutud veel arusaamisele, et tarbekeele kõrval võiks olla ka ilukõlalisem väljendusvahend — peensuseni väljaarendatud luulekeel.
* Kui tahame aga püsida iseseisva rahvana — milles pole vist kahtlustki — ning teenida üldinimlikku [[kultuur]]i oma kõrgeima aarde — keelega, siis oleks juba ammu aeg aru saada, et tee [[igavik]]ku viib korraliku, veatu, puhta ja kõlava keele kaudu.
** Kristjan Meikop, "Enam tähelepanu õigele keelele!", Eesti Noorus, 11/1938, lk 399-400


* Nii negatiivne [[teoloogia]] kui ka [[dekonstruktsioon]] veenavad meid, et inimlikust keelest ei vii välja ühtegi legaalset teed kõrgema [[reaalsus]]e mõistmiseks, et keelel puudub transtsendentne väljund, mistõttu ta viitab vaid iseenesele, inimliku märgisüsteemi enam või vähem korrastatud stiihiale.
** [[Jaan Undusk]], "Maagiline müstiline keel", 1998, lk 17


* Iga eluvaldkond, kus keel aktiivselt kasutuses pole, on sammuke selle keele väljasuremise poole.
** [[Arvi Tavast]], [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_1/OK_2002-1_06.pdf "Inglise keel polegi veel võitnud"] Oma Keel, 1/2002


* Keel on algselt [[tegu]], mingi hädatarvilik rituaalne sooritus. Keeles sisaldub alati mingi praktilise tegevuse jälg, olgu see praktiline tegevus siis ratsionaalset või maagilist algupära. Teatud juhul võib keel olla lihtsalt [[rituaal]], mis taastab [[inimene|inimese]] osalustunde. Tõenäoliselt kusagil siin on tänapäeva inimese muusikakultuse juured, sest [[muusika]] on nüüdisajal üks väheseid tähendussüsteeme, kus [[tähendus]]e ja osaduse vahekord on märgatavalt teistsugune. (lk 13)
* Keele arengus on olnud kaks murrangulist [[idee]]d: see, et iga nähtuse ja nähtuste klassi jaoks saab luua omaette [[sõna]] (kategoriseerimine), ehk maailmast annab teha foneetilise koopia ja niisuguse üldistusjõuga, et keel ei upuks pärisnimede laviini alla; ja see, et seda foneetilist koopiat - sõna - saab omakorda salvestada mittefoneetiliselt. Tekib [[kirjutamine|kiri]]. Keele (ja hiljem kirja) ülesandeks on meisterdada maailmast väikesed koopiad ja võimaldada nende tõmmiste vahetamist inimeste vahel. (lk 29)
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Grenader 2008


* Preili Beedle istus jälle toolile ja kummardus Vimesile lähemale. "[[Härjapõlvlased|Härjapõlvlastel]] on kõige [[Keerukus|keerulisem]] keel, mida võib ette kujutada, komandör. Iga sõna [[tähendus]] sõltub sõnadest enne ja pärast seda, kõnelejast, kuulajast, aastaajast, ilmast ja oi kui paljudest asjadest veel. Härjapõlvlastel on olemas ka midagi sellist, mida meie nimetaksime [[luule]]ks; nad kasutavad ja valitsevad tuld..." (lk 166)
** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012


* Keele grammatiline vundament on keha projektsioon [[aeg|ajas]] ja ruumis.
** Valdur Mikita, "Lingvistiline mets". Välgi metsad 2013, lk 63


* Keel jaguneb kirjaks (nähtav sõna), [[kõne]]ks (kuuldav sõna) ja [[sisekõne]]ks (vaikne sõna). Inimkonna progress põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul. Kõne pole ajaloo vältel eriti muutunud, kui välja arvata selle levitamise viisid ([[ringhääling]]). Kuid vaikset sõna on tabanud mandumine. Meil puuduvad igasugused mõistlikumat sorti [[idee]]d, mida vaikse sõnaga peale hakata.
** Valdur Mikita, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014


* 2012. aastal võitis mononäidendite võistluse [[Tõnu Õnnepalu]] "Vennas" (Eesti Draamateater, 2014, lav [[Aleksander Eelmaa]]), kirjutatud kahe [[Hiiumaa]] venna autentse [[kirjavahetus]]e põhjal. Üks Ameerikas ja teine Kõrgessaares, peeti mitu aastakümmet kirja teel sidet — Ameerikast Hiiumaale saadetud kirjad sattusid Tõnu Õnnepalu kätte. Hiiu keelt tundva kirjaniku käes kõnelevad nad muu hulgas ka kui hämmastav tunnismärk sellest, kuidas keele enda [[poeesia]]l on oma lugu rääkida. (lk 76)
** [[Ene Paaver]], "Kohvi tuleb juua, mitte ära juua", rmt: "Eesti näitekirjanduse 20 aastat", 2014, lk 67-88


* Keel teeb elu kirjeldamatult lihtsaks (keeruliste [[masin]]ate kasutusjuhendid!), aga tal on veel üks omadus: sõnadega saab luua lohutusi, julgustada, tekitada lootusi, teha nalja. Sõnadega saab maailma pehmendada. Saab teha laulu, saab teha pühakirja, jagada täiesti katteta lubadusi, rääkida asjadest, millest keegi midagi ei tea, nagu need oleksid teada ja selged.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 120


* Ainus võimalik viis keelt "säilitada" on panna kirja selles keeles mõni niisugune tekst, mõni piibel või homeros, mida tulevased sugupõlved ikka ja ikka veel uurida tahavad. See keel ise on siis muidugi ammu juba "surnud" keel, seda ei kõnele enam keegi, aga kirjatähtedes, värssides, lausetes ja lugudes "elab" ta tõesti edasi. Elab, sest et elavad seda tarvitavad. Aga see on järelelu, elu pärast surma. Elavat keelt säilitada on võimatu, sest elava keele üheks omaduseks on muutumine. Tal pole igavest vormi. Iga kirjakeel on tegelikult juba surnud keel.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA 2019, lk 307


* [[Paabeli torn]]i ehitamise lugu vihjaks nagu, et üks keel kogu inimkonna jaoks on tupiktee. Teisalt tiksub kuklas [[küsimus]]: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat [[loodus]]t, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?
* Nii nagu [[surm]]a hinda tuleks küsida surnutelt, saaksime keele [[väärtus]]t ehk kuidagi [[mõõtmine|mõõta]] vaid selle kaudu, milline on keele kadumise hind.
** [[Tarmo Soomere]], [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019


* Mida on võimalik saavutada õige [[keelepoliitika]]ga, kogesin ma [[Luksemburg]]is. See maa asub Euroopa ristteel ja seal on suur rahvastiku vaheldumine. Kõigile sinna tulnud inimestele pakutakse tasuta keeleõpet, alates juba kolmeaastastest lastest, et saaks kätte keele juba enne kooliiga. Lastele hakkab ju keel kergesti külge. Nii on saavutatud, et luksemburgi keele rääkijate arv järjest kasvab ja tõenäoliselt vahetab välja varsti praegu veel ametialase keelena käibel oleva prantsuse keele.
** [[Kersti Kaljulaid]], intervjuu: [[Ia Remmel]], [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%C3%A4lja-m%C3%B5tlema "President Kersti Kaljulaid: "Suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema""] Muusika, 6. juuli 2019


* Uut keelt ei saa õppida kiirustades, keele õppimine vajab aega, süvenemist ning tööd. Sõnade pähe õppimist, meelde jätmist, kordamist, ikka ja jälle, uuesti. Samuti ei saa keelt õppides mingeid etappe vahele jätta, ei saa kiirustada. Tuleb tegutseda süstemaatiliselt ja sihipäraselt. Peab olema distsiplineeritud ning olema valmis tegema tööd. Kõike seda kipume vahel unustama meie edule ning kiiretele naudingutele suunatud maailmas. Seda, et sihile jõudmiseks ongi vaja valmidust teha tööd, et on vaja süveneda.
* Miks ei ole Eestis tänapäeval tavapärane, et osatakse vähemalt kolme või nelja keelt? Miks näiteks Soome koolisüsteem suudab õpetada lastele kolme võõrkeelt paralleelselt, aga meie koolid aina ingliskeelestuvad? Küllap olen siinkohal mõnevõrra ülekohtune – sest tean, et paljudes koolides on juba julgetud asuda paralleelselt õpetama mitut võõrkeelt –, kuid teisalt on see tendents, et inglise keel sööb välja kõik teised keeled, ikkagi täiesti olemas.
* Võiks ju mõelda või küsida nii: kuidas oli võimalik, et kahe ilmasõja vahel oli Eesti väga mitmekeelne ja mitmerahvuseline, et oli tavapärane osata kolme, nö kohalikku keelt – eesti, saksa ja vene keelt. Nüüd aga tundub nende keelte hea valdamine justkui mingi kosmoseteadusena.
* Keelte õppimine võib minu meelest just õpetada seda mõistlikkust, jupi kaupa ja väikeste sammude haaval tegutsemist ja aeglustumist, samm sammu haaval pidurdamist, aga ka süvenemist ning pühendumist. Seetõttu võib keelte õppimine olla nii eesmärk omaette, aga ka vahend või abinõu aeglustumise õppimisel.
** [[Aija Sakova]], [https://kultuur.err.ee/889053/aija-sakova-aeglustuda-milleks-ja-kuidas "Aeglustuda – milleks ja kuidas?"] ERR, 02.01.2019


* Keelemaastikul mängivad peegeldused ja peeglitagune ilm iseäranis keerulist rolli.
* Küllap on keelega nagu paljude asjadega: õpid seda hindama alles siis, kui jääd sellest ilma.
** [[Heili Sepp]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020


* Me räägime muudkui [[kunst]]ist, aga ei räägi sellest, et meie peamine tööriist on keel, see peab väärima senisest palju enam [[tähelepanu]]. Kuid midagi uurides, kritiseerides ja ka [[näitus]]i kureerides tuleb rohkem esitada [[küsimus]]i, näiteks "mida ma teen?", "miks ma seda teen?" ja "kuidas ma seda teen?".
** [[Krista Kodres]], vestlusring: [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiteadus-trugib-tule-ligi/ "Kunstiteadus trügib tule ligi"], Sirp, 20.05.2022


* Omaette teema on [[romaan]]i [[leksika]], nimelt täiesti ainulaadsed [[sõna]]d. Kui Zabužkolt on küsitud, mis huvitavas [[murre|murdes]] ta ometi kirjutab, on ta vastanud, et ei kasuta mingit murdekeelt ja et tema [[emakeel]]eks on [[ukraina kirjandus]]. Zabužko armastab mängida keele kogu diapasoonis, kinnitades, et keel on tema elu suurim [[armastus]]: "Ainult keel võib ühendada [[muusika]] ja [[müüt|müüdi]] - kaks asja, ilma milleta [[maailm]] oleks lihtsalt elamiskõlbmatu." (lk 113)
** [[Veronika Einberg]], "Saateks", rmt: [[Oksana Zabužko]], "Ukraina seksi väliuuringud", LR 30-31/2023, lk 111-116

==Luule==

<poem>
vihma nägu on tänane [[lumi]]
tänane keel sajab suust
ja sõnadest alla nagu [[raudteeliiprid]]
maa alla söe[[kaevandus]]tesse
</poem>
* [[Joanna Ellmann]], "*vihma nägu on tänane lumi...", rmt: "Peegeldused tundmatust", 2020, lk 29


==Vanasõnad==
==Vanasõnad==
* [[Kaja]] oskab iga keelt (EVS)
* [[Kaja]] oskab iga keelt.
* See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid saada.
* Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema (EVS)
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
* [[Kuri]] keel teravam kui nuga (EVS)
* Kurja keele eest ei pääse kuhugi (EVS)
* Libe keel kaval petis (EVS)
* Libe keel, kibe meel (EVS)
* Libe keel teeb palju sõpru ja paha [[sõna]] murrab võõra väe (EVS)
* Lihane keel lõikab luise kaela maha (EVS)
* [[Paha]] keel tõstab [[tüli]] (EVS)
* See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid saada (EVS)
* Seni põlv põlvekene, kui pole [[suu]]l sulgejada ega keelel köitjada (EVS)
* Valekeel ajab [[maailm]]a põlema (EVS)
** EVS = [[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929


==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
{{Vikipeedia}}


[[Kategooria:Teemad]]
[[Kategooria:Keel| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

Viimane redaktsioon: 1. märts 2024, kell 18:52

See artikkel räägib suhtlusvahendist; maitse- ja lobisemiselundi kohta loe artiklist Keel (anatoomia).

Vana Testamendi andmeil olla jumal andnud inimestele erinevad keeled, takistamaks Paabeli torni ehitust. Pieter Brueghel vanema maal (1563).
Alfonse Mucha, "Lillede keel" (1898/99)
Rachel Heller (* 1929), "Maagiline keel", s.d.

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid.

Proosa

[muuda]
  • Meie keel on kas mehaaniline, atomistlik või dünaamiline. Tõeliselt poeetiline keel peab aga olema orgaaniline, elav. Kui sageli tajutakse sõnade vaesust, kui tahetakse tabada mitut ideed ühe hoobiga.
    • Novalis, "Aforisme ja fragmente", tlk Krista Räni, LR 2006/19, lk 17


  • Kes võõraid keeli ei oska, see ei tea midagi ka oma keelest. (lk 45)
  • Tõlkimisel peab süvenema kuni tõlgitamatuni; alles siis tajutakse võõrast rahvast ja võõrast keelt. (lk 45)
  • Kuna igaüks kõneleb, siis usub ta, et võib ka keelest rääkida. (lk 45)
  • Keele jõud ei ole mitte selles, et ta kõik võõra tagasi tõrjub, vaid selles, et ta selle alla neelab. (lk 46)
  • Võõrast keelt tuleb peamiselt siis kadestada, kui ta suudab ühe sõnaga väljendada seda, mida teine peab kirjeldama, ja siin on igal keelel teise suhtes paremusi ja pahemusi. (lk 46)
  • Keele aluseks on küll inimese mõistus ja otsustusvõime, aga keel ei eelda oma kasutajate juures isegi puhta mõistuse, arenenud aru, ausa tahte olemasolu. Ta on tööriist nii eesmärgiteadlikuks kui ka meelevaldseks kasutamiseks; ta kõlbab niisama hästi nii sofistliku ja segadusse viiva dialektika kui ka ähmase ja tumeda müstika puhul; keelt kuritarvitatakse mugavalt õõnsateks ja tühisteks proosa- ja luulefraasideks ning katsetatakse prosoodiliselt laitmatute ja siiski mõttetute värssidega. (lk 47)


  • [D’Artagnan:] "Mõtleme pisut... kas oskad rääkida mingit murrakut?"
"Rohkemgi, härra," ütles Planchet, "ma oskan päris võõrast keelt, nimelt flaami keelt."
"Ja kus pagan sa seda õppisid?"
"Artois’s, kus ma sõdisin kaks aastat. Kuulake: Goeden morgen, mynheer, ith ben begeeray te weeten the ge sond hects omstand."
"Mis see tähendab?"
"Tere hommikust härra, tõttan küsima teie tervise järele."
"Ja seda sa nimetad keeleks?"


  • Keele hing tuleb kõige selgemalt ilmsiks tema tõlkimatutes sõnades.


  • Kui keel on vaid rüü, siis kulub ta räbalaks või läheb moest ära. Senikaua võib veel inimeste hulgas liikuda. Smoking ei tee kedagi surematuks, populaarseks aga küll. Ent mida kannavad viimasel ajal noored härrasmehed? Keelt, mis koosneb vaid epiteetidest! Rüüd, mis pole tehtud kangast, vaid üleni nööpidest!
    • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999, lk 68


  • Keele ilu mõõdupuuks on peamiselt vokaalide (eriti pikkade) rohkus, õigemini vokaalide — konsonantide vahekord. Mida rohkem keeles esineb vokaale ja helilisi konsonante (l, m, n, r, v), seda ilusamaks ja kõlavamaks peetakse keelt. Vastupidi: vokaalide vähesus (esinemine sõnas) ja helitud konsonandid (sch, sh, š, tš jt.), millest eriti rikkad vene, inglise ja saksa keel, teevad keele vähemkõlavaks.
Kahjuks ei osata meil veel küllaldaselt hinnata keele ilu ega ülesannet. Pole jõutud veel arusaamisele, et tarbekeele kõrval võiks olla ka ilukõlalisem väljendusvahend — peensuseni väljaarendatud luulekeel.
  • Kui tahame aga püsida iseseisva rahvana — milles pole vist kahtlustki — ning teenida üldinimlikku kultuuri oma kõrgeima aarde — keelega, siis oleks juba ammu aeg aru saada, et tee igavikku viib korraliku, veatu, puhta ja kõlava keele kaudu.
    • Kristjan Meikop, "Enam tähelepanu õigele keelele!", Eesti Noorus, 11/1938, lk 399-400


  • Nii negatiivne teoloogia kui ka dekonstruktsioon veenavad meid, et inimlikust keelest ei vii välja ühtegi legaalset teed kõrgema reaalsuse mõistmiseks, et keelel puudub transtsendentne väljund, mistõttu ta viitab vaid iseenesele, inimliku märgisüsteemi enam või vähem korrastatud stiihiale.



  • Keel on algselt tegu, mingi hädatarvilik rituaalne sooritus. Keeles sisaldub alati mingi praktilise tegevuse jälg, olgu see praktiline tegevus siis ratsionaalset või maagilist algupära. Teatud juhul võib keel olla lihtsalt rituaal, mis taastab inimese osalustunde. Tõenäoliselt kusagil siin on tänapäeva inimese muusikakultuse juured, sest muusika on nüüdisajal üks väheseid tähendussüsteeme, kus tähenduse ja osaduse vahekord on märgatavalt teistsugune. (lk 13)
  • Keele arengus on olnud kaks murrangulist ideed: see, et iga nähtuse ja nähtuste klassi jaoks saab luua omaette sõna (kategoriseerimine), ehk maailmast annab teha foneetilise koopia ja niisuguse üldistusjõuga, et keel ei upuks pärisnimede laviini alla; ja see, et seda foneetilist koopiat - sõna - saab omakorda salvestada mittefoneetiliselt. Tekib kiri. Keele (ja hiljem kirja) ülesandeks on meisterdada maailmast väikesed koopiad ja võimaldada nende tõmmiste vahetamist inimeste vahel. (lk 29)


  • Preili Beedle istus jälle toolile ja kummardus Vimesile lähemale. "Härjapõlvlastel on kõige keerulisem keel, mida võib ette kujutada, komandör. Iga sõna tähendus sõltub sõnadest enne ja pärast seda, kõnelejast, kuulajast, aastaajast, ilmast ja oi kui paljudest asjadest veel. Härjapõlvlastel on olemas ka midagi sellist, mida meie nimetaksime luuleks; nad kasutavad ja valitsevad tuld..." (lk 166)


  • Keele grammatiline vundament on keha projektsioon ajas ja ruumis.
    • Valdur Mikita, "Lingvistiline mets". Välgi metsad 2013, lk 63


  • Keel jaguneb kirjaks (nähtav sõna), kõneks (kuuldav sõna) ja sisekõneks (vaikne sõna). Inimkonna progress põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul. Kõne pole ajaloo vältel eriti muutunud, kui välja arvata selle levitamise viisid (ringhääling). Kuid vaikset sõna on tabanud mandumine. Meil puuduvad igasugused mõistlikumat sorti ideed, mida vaikse sõnaga peale hakata.


  • 2012. aastal võitis mononäidendite võistluse Tõnu Õnnepalu "Vennas" (Eesti Draamateater, 2014, lav Aleksander Eelmaa), kirjutatud kahe Hiiumaa venna autentse kirjavahetuse põhjal. Üks Ameerikas ja teine Kõrgessaares, peeti mitu aastakümmet kirja teel sidet — Ameerikast Hiiumaale saadetud kirjad sattusid Tõnu Õnnepalu kätte. Hiiu keelt tundva kirjaniku käes kõnelevad nad muu hulgas ka kui hämmastav tunnismärk sellest, kuidas keele enda poeesial on oma lugu rääkida. (lk 76)
    • Ene Paaver, "Kohvi tuleb juua, mitte ära juua", rmt: "Eesti näitekirjanduse 20 aastat", 2014, lk 67-88


  • Keel teeb elu kirjeldamatult lihtsaks (keeruliste masinate kasutusjuhendid!), aga tal on veel üks omadus: sõnadega saab luua lohutusi, julgustada, tekitada lootusi, teha nalja. Sõnadega saab maailma pehmendada. Saab teha laulu, saab teha pühakirja, jagada täiesti katteta lubadusi, rääkida asjadest, millest keegi midagi ei tea, nagu need oleksid teada ja selged.


  • Ainus võimalik viis keelt "säilitada" on panna kirja selles keeles mõni niisugune tekst, mõni piibel või homeros, mida tulevased sugupõlved ikka ja ikka veel uurida tahavad. See keel ise on siis muidugi ammu juba "surnud" keel, seda ei kõnele enam keegi, aga kirjatähtedes, värssides, lausetes ja lugudes "elab" ta tõesti edasi. Elab, sest et elavad seda tarvitavad. Aga see on järelelu, elu pärast surma. Elavat keelt säilitada on võimatu, sest elava keele üheks omaduseks on muutumine. Tal pole igavest vormi. Iga kirjakeel on tegelikult juba surnud keel.


  • Paabeli torni ehitamise lugu vihjaks nagu, et üks keel kogu inimkonna jaoks on tupiktee. Teisalt tiksub kuklas küsimus: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku kliimat ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?
  • Nii nagu surma hinda tuleks küsida surnutelt, saaksime keele väärtust ehk kuidagi mõõta vaid selle kaudu, milline on keele kadumise hind.



  • Uut keelt ei saa õppida kiirustades, keele õppimine vajab aega, süvenemist ning tööd. Sõnade pähe õppimist, meelde jätmist, kordamist, ikka ja jälle, uuesti. Samuti ei saa keelt õppides mingeid etappe vahele jätta, ei saa kiirustada. Tuleb tegutseda süstemaatiliselt ja sihipäraselt. Peab olema distsiplineeritud ning olema valmis tegema tööd. Kõike seda kipume vahel unustama meie edule ning kiiretele naudingutele suunatud maailmas. Seda, et sihile jõudmiseks ongi vaja valmidust teha tööd, et on vaja süveneda.
  • Miks ei ole Eestis tänapäeval tavapärane, et osatakse vähemalt kolme või nelja keelt? Miks näiteks Soome koolisüsteem suudab õpetada lastele kolme võõrkeelt paralleelselt, aga meie koolid aina ingliskeelestuvad? Küllap olen siinkohal mõnevõrra ülekohtune – sest tean, et paljudes koolides on juba julgetud asuda paralleelselt õpetama mitut võõrkeelt –, kuid teisalt on see tendents, et inglise keel sööb välja kõik teised keeled, ikkagi täiesti olemas.
  • Võiks ju mõelda või küsida nii: kuidas oli võimalik, et kahe ilmasõja vahel oli Eesti väga mitmekeelne ja mitmerahvuseline, et oli tavapärane osata kolme, nö kohalikku keelt – eesti, saksa ja vene keelt. Nüüd aga tundub nende keelte hea valdamine justkui mingi kosmoseteadusena.
  • Keelte õppimine võib minu meelest just õpetada seda mõistlikkust, jupi kaupa ja väikeste sammude haaval tegutsemist ja aeglustumist, samm sammu haaval pidurdamist, aga ka süvenemist ning pühendumist. Seetõttu võib keelte õppimine olla nii eesmärk omaette, aga ka vahend või abinõu aeglustumise õppimisel.


  • Keelemaastikul mängivad peegeldused ja peeglitagune ilm iseäranis keerulist rolli.
  • Küllap on keelega nagu paljude asjadega: õpid seda hindama alles siis, kui jääd sellest ilma.



Luule

[muuda]

vihma nägu on tänane lumi
tänane keel sajab suust
ja sõnadest alla nagu raudteeliiprid
maa alla söekaevandustesse

  • Joanna Ellmann, "*vihma nägu on tänane lumi...", rmt: "Peegeldused tundmatust", 2020, lk 29

Vanasõnad

[muuda]
  • Kaja oskab iga keelt.
  • See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid saada.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Keel&oldid=123735"