Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang oli aastail 1880–1917 Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi koosseisu kuulunud asutus, mis vastutas sisejulgeoleku tagamise eest.

Selle eellased oli 1811. aastal moodustatud Politseiministeerium ja hiljem Siseministeeriumi koosseisus olnud Täitevpolitsei Departmang. Siseministeeriumi Politseidepartemang moodustati 6. augustil 1880, kuid kandis kuni 1881. aastani nimetust Riiklik Politseidepartemang. Moodustamisel anti PD pädevusse ka seni Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmanda Osakonna ja Sandarmikorpuse pädevuses olnud poliitilise politsei küsimused ja 15. novembrini 1880 Siseministeeriumile allunud politseihaldusülesanded.

Keisririigi korrakaitseliste ja riiklikku julgeolekut tagavate asutuste ühise juhtimise alla ühendamise liitmiseks tõukeks oli 1880. aastatel Venemaal laialt levinud sotsialistlik liikumine ning ka sellega kaasnenud poliitiline terrorism liikumiste poolt, kes pidasid ainuvõimalikuks poliitiliste muudatuste saamise viisiks Venemaa keiserliku perekonna ja keisririigi juhtpoliitikutele suunatud terroristlikke akte. 17. veebruaril (ukj) 1880 toimus Narodnaja Volja liikme Stepan Halturini organiseeritud Peterburis terrosrismiakt, mis oli suunatud keisriperekonna vastu. Keiser Aleksander II pääses eluga atentaadist, kuid hukkus 67 inimest, kui Talvepalees keisri söögisaalis plahvatas pomm.

Sisejulgeolekut tagavate asutuste reorganiseerimiseks moodustati keisri korraldusel Riiklikku korra ja ühiskondliku rahu kaitse kõrgem korraldav komisjon, mille juhiks määrati krahv Mihhail Loris-Melikov. Üleminekuperioodiks määrati ka Loris-Melikov, kellele allutati ka seni keisrile allunud Kolmas osakond ja Sandarmikorpus, augustis 1880 määrati Loris-Melikov siseministriks ja 6. augustil kinnitas keiser Loris-Melikovi koostatud Venemaa ühendatud siseministeeriumi kava.

Departemangu likvideeris 1917. aastal Venemaa Ajutine Valitsus.

Struktuur ja juhtkond

Politseidepartemangu koosseisu kuulusid:

piirkondlikud poliitilise politsei valvejaoskonnad – ohranka (охранные отделения);
piirkondlikud politseiasutused – haldusasutused;
kriminaalkuritegude avastamisega tegelenud jälitusjaoskonnad (сыскные отделения);
aadresslauad – infoteenistustena;
tuletõrjekomandod – tulekahjude likvideerimiseks.

Politseidepartemangu tööd juhtis siseministri asetäitja (товарищ министра), kellele allusid struktuurselt Politseidepartemangu kuuluvad, kuid oma tegevuse spetsiifikalt erinevad: korrakaitset tagavad keskasutused ja piirkondlikud Sandarmivalitsused ning riiklikku julgeolekut tagav Sandarmikorpus ja kaitsejaoskonnad.

Politseidepartemangu juhiks oli direktor.

Politseidepartemangu direktorid 1880−1917^[1]^[2]

Nr	Alates	Kuni	Nimi	Eluaastad	Auaste
1	17.08.1880	12.04.1881	parun Ivan Ossipovitš Velio (Velho)	1830−1899	salanõunik
2	15.04.1881	20.07.1884	Vjatšeslav Konstantinovitš von Plehwe	1846−1904	tõeline riiginõunik (a-st 1883 salanõunik)
3	21.07.1884	03.02.1893	Pjotr Nikolajevitš Durnovo	1845−1915	tõeline riiginõunik (a-st 1888 salanõunik)
4	10.02.1893	22.07.1895	Nikolai Ivanovitš Petrov	1841−1905	kindralleitnant
5	22.07.1895	17.04.1896	Nikolai Nikolajevitš Saburov	1846−1896	tõeline riiginõunik
6	23.05.1896	07.08.1897	Anton Frantsevitš Dobržinski	1844−1897	salanõunik
7	14.08.1897	09.05.1902	Sergei Erastovitš Zvoljanski	1855−1912	tõeline riiginõunik
8	09.05.1902	04.03.1905	Aleksei Aleksandrovitš Lopuhhin	1864−1928	riiginõunik (a-st 1903 tõeline riiginõunik)
9	09.03.1905	29.06.1905	Sergei Grigorjevitš Kovalevski	1858−1909	salanõunik
10	19.07.1905	09.11.1905	Nikolai Pavlovitš Garin	1861−?	salanõunik
11	09.11.1905	13.06.1906	Emmanuel Ivanovitš Vuitš	1849−1930	tõeline riiginõunik, õuemeister (a-st 1906)
12	13.06.1906	29.03.1909	Maksimilian Ivanovitš Trussevitš	1863−?	tõeline riiginõunik
13	29.03.1909	21.02.1912	Nil Petrovitš Zujev	1857−1918	tõeline riiginõunik (a-st 1910 salanõunik)
14	21.02.1912	28.01.1914	Stepan Petrovitš Beletski	1873−1918	tõeline riiginõunik
15	03.02.1914	04.09.1915	Valentin Anatoljevitš Brun de Saint-Hippolyte	1871−1918	tõeline riiginõunik
16	06.09.1915	23.11.1915	Rustšu (Gavriil) Georgijevitš Mollov	1867−1925	tõeline riiginõunik
17	23.11.1915	14.02.1916	Konstantin Dmitrijevitš Kafafov	1863−?	tõeline riiginõunik
18	14.02.1916	15.09.1916	Jevgani Konstantinovitš Klimovitš	1871−1932	kindralmajor
19	28.09.1916	28.02.1917	Aleksei Tihhonovitš Vassiljev	1869−1930	tõeline riiginõunik

Politseidepartemangu viitsedirektorid

Nr	Alates	Kuni	Nimi	Eluaastad	Auaste	Märkused
	14.02.1885	1893	Nikolai Nikolajevitš Saburov	1846−1896	tõeline riiginõunik	Politseidepartemangu direktor 1895−1896
―	02.1893	04.1895	Sergei Erastovitš Zvoljanski	1855−1912	riiginõunik (a-st 1895 tõeline riiginõunik)	Kohusetäitja
	04.1895	08.1897	Sergei Erastovitš Zvoljanski	1855−1912	tõeline riiginõunik	Politseidepartemangu direktor 1897−1902
	12.01.1908	1913	Sergei Jevlampjevitš Vissarionov	1867−?	kolleegiuminõunik

Politseidepartemangu organisatsioon ja ülesanded

Politseidepartemang 1883. aastal

1883. aastal tehti Riiklikus Politseidepartemangus pisimuudatusi ning uue nimega Politseidepartemangu organisatsioonilise ülesehitusena kinnitati:

Esimene asjaajamine, (korralduslik), tegeles ametissemääramiste, vallandamiste ja politseitöötajate autasustamisega;
Teine asjaajamine, (seadusandlik), tegeles keisririigi piirkondlike politseiasutuste töö organiseerimisega ja "ilmsete ahvatluste ärahoidmise ja tõkestamisega, joomarluse ja vaesuse likvideerimisega".
Kolmas asjaajamine, tegeles andmete varjatud kogumisega isikute kohta, kes avaldasid soovi välja anda ajalehti, ajakirju, avada erakoole, sõita välismaale ja samuti asuda riigiteenistusse. Tegeles ka kirjavahetusega eraisikute esitatud pealekaebuste ja avalduste asjus, tavakuritegevusega ning kontrollis kurjategijate tagaotsimist;
Neljas asjaajamine, tegeles Siseministri juures asuva erinõupidamise töö organiseerimisega ja kontrollis riigivastaste kurjategude suhtes läbiviidavaid juurdluseid;
Viies asjaajamine, tegeles riiklikes kuritegudes süüdimõistetud isikute asjade edasise jälgimisega. Asjaajamise juures oli ka "Infolaud" (kartoteek), isikute nimekirjade ja fotodega, kes "olid äratanud valitsuse tähelepanu";
Kuues asjaajamine (moodustati 1894), tegeles lõhkeainete valmistamise ja säilitamise kontrolliga, viinamonopoli ja juutidealase seadusandluse nõuetest kinnipidamisega, samuti tegeles ettevõtete omanike ja tööliste omavaheliste suhete ja probleemidega;
Eriosakond (Особый отдел) (moodustati 1898), tegeles riikliku julgeoleku tagamiseks väljaspool keisririiki ja keisririigis asunud siseagentuuri töö juhendamisega, perlustatsiooni teel saadud andmete alusel kokkuvõtete tegemisega ja keisririigis ja välismaal väljaantavate valitsusvastaste kirjutiste väljaselgitamise ja hävitamisega^[3].

Politseidepartemang 1890. aastal

Üldosakond (politseiasutuste kontroll ja üldine töökorraldus)
Kaadriosakond
Riigipiiri valve osakond, hiljem allutati rahandusministeeriumile, kui Venemaa Keisririigi Rahandusministeeriumi Tollidepartemangu Piirivalve üksikkorpus
Välismaalastele passide väljastamise osakond
Jälituse (Сыск) osakond
Tulekahjudega võitlemise osakond
Põhikirjaliste ühenduste kinnitamise ja avalike esinemiste lubade andmise osakond (1890. aasta seisuga)
- Korrakaitsepolitseisse kuulusid

– linna politseivalitsused (городские полицейские управления), mida juhtisid ..(полицмейстер, полицеймейстер, Polizeimeister), suurlinnades nagu Peterburi, Moskva ja Varssavi oli ülempolitseimeistrid (обер-полицмейстера);

– politseiüksused, mida juhtisid piirkonna pristavid ehk järelevaatajad (участковыми приставами (надзирателями);

– (околотки во главе с околоточными надзирателями);

Politseidepartemang 1917. aasta veebruaris

1. Üldised politseilised küsimused (tegutses detsembrist 1880–1917);
2. Seadusandlik tegevus (tegutses detsembrist 1880–1917), politseiliste instruktsioonide, ringkirjade ja seaduseeelnõude koostamine;
3. Politseidepartemangu Eriosakond ehk Salajane osakond (tegutses detsembrist 1880–1917)

Eriosakond juhendas kogu Keisririigi poliitilise politsei tegevust piirkondlikes Sandarmivalitsustes: poliitiliste parteide ja -organisatsioonide, massiliikumiste kontroll, sise- ja välismaise salajase agentuuri juhendamine, keisri ja tema perekonna kaitse – Kolmanda Osakonna järglane; 1898. aastal anti teenistuse tähtsamad toimikuid üle Eriosakonnale; Politseidepartemangu Eriosakond oli Venemaa Keisririigis poliitilise tegevuse ja poliitiliste süütegude suhtes läbiviidava jälitustegevuse keskasutus, piirkondlikud poliitilise tegevuse kontrolli teostavad kaitsejaoskonnad kuulusid piirkondlike kubermangude Sandarmivalitsuste koosseisu.

Pikemalt artiklis Ohranka

4. (tegutses aastail 1883–1902, 1907–1917) teostas järelevalvet piirkondlikes kubermangu sandarmivalitsuses läbiviidavate poliitiliste juurdluste üle; 1907. aastast teostas järelevalvet massiliste töölisliikumiste üle;
5. (tegutses aastail 1883–1917) teostas avalikku ja varjatud järelevalvet;
6. (tegutses aastail 1894–1917) – vähem tähtsad haldusküsimused, samuti poliitiliste taustakontrollipäringute vastuste koostamine ja väljastamine;
7. (tegutses aastail 1902–1917) ja täitis 4. teenistuse ülesandeid, järelevalve piirkondlikes kubermangu sandarmivalitsuses läbiviidavate poliitiliste juurdluste üle;
8. (tegutses aastail 1908–1917) juhendas jälitusjaoskondade tööd kriminaalkuritegude avastamisel;
9. (tegutses aastail 1914–1917) Esimese maailmasõjaga seotud küsimused vastuluure, järelevalve sõjavangide üle.

Politseidepartemangu piirkondlikud asutused

Pikemalt artiklis Venemaa Keisririigi haldusjaotus

Pikemalt artiklis Eestimaa kubermangu korrakaitse#Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus

Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi politsei tegevuse normatiivaktid

1782, "Устав благочиния, или Полицейский"
1860, "О средствах к исправлению полиции в городах", "Учреждение и наказ министру полиции" и "Положение о земской полиции"
25. detsember 1862, Linna- ja kubermangupolitsei ajutine tegevusjuhend (Временные правила об устройстве полиции в городе и уездах губерний);
9. september 1867, Sandarmi Üksikkorpuse põhimäärus, (Положение об Отдельном корпусе жандармов);
19. mai 1871, Sandarmi Üksikkorpuse ametnike tegevusreeglid kuritegude uurimisel, (Правила о порядке действий чинов Корпуса жандармов по исследованию преступлений);
19. juuli 1878, Instruktsioon politseiurjadnikutele (Инструкция полицейским урядникам);
12. veebruar 1880, О верховной распорядительной комиссии по охранению государственного порядка и общественного спокойствия)
14. august 1881, Riigikorra ja avaliku rahu tagamiseks vajalike abinõude põhimäärus (Положение о мерах к охранению государственного порядка и общественного спокойствия);
1. märts 1882, Varjatud politseijärelevalve põhimäärus, (Положение о негласном полицейском надзоре);
1883, Salapolitsei korraldusest Kesiririigis, (Об устройстве секретной полиции в империи);
12. august 1902, Jälitusosakondade ülemate põhimäärus, (Положение о начальниках розыскных отделений);
14. detsember 1906, Rajoonide kaitseosakondade põhimäärus, (Положение о районных охранных отделениях);
9. veebruar 1907, (Положение об охранных отделениях).
1907, Eriosakonna põhimäärus, (Положение об Особом отделе);
6. juuli 1908, Jälitusüksuse organiseerimine, (Об организации сыскной части), Venemaa kriminaaljälituse loomise alusdokument, mille alusel loodi Venemaa keisririigi 89 linnas politseivalitsuste koosseisus kriminaalkuritegude jälitustegevuse abil avastamiseks jälitusjaoskonnad;
9. august 1910, Instruktsioon Kaitseosakondade ametnikele, (Инструкция чинам сыскных отделений);
8. juuni 1911, Vastuluureosakondade põhimäärus, (Положение о контрразведывательных отделениях);
8. juuni 1911, Instruktsioon vastuluureosakondade juhtidele, (Инструкция начальникам контрразведывательных отделений);
6. juuni 1915, Vastuluurealane juhend sõjaajal, (Наставление по контрразведке в военное время);
6. juuni 1915, Instruktsioon vastuluure järelevalveagendile, (Инструкция наблюдательному агенту по контрразведке).

Vaata ka

Viited

↑ Перегудова З. Политический сыск России (1880–1917 гг.)
↑ Васильев А.Т.Охрана: русская секретная полиция
↑ "О МВД 1880 – 1905 гг". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2006. Vaadatud 3. oktoobril 2006.

Kirjandus

Charles Ruud, Sergei Stepanov, Fontanka 16, Tsaaride salapolitsei, Tänapäev 2005
Новицкий В.Д. Из воспоминаний жандарма. Л., Прибой, 1929
Спиридович Александр Иванович. Записки жандарма. Харьков, 1928
Спиридович А.И. Революционное движение в России. СПб., 1914

Eelnev Venemaa Keisririigi Politseiministeerium	Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang 1880–1917	Järgnev Asutus kaotati

[Ks2yf-1] Перегудова З. Политический сыск России (1880–1917 гг.)

[2BkOh-2] Васильев А.Т.Охрана: русская секретная полиция

[jeVZp-3] "О МВД 1880 – 1905 гг". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2006. Vaadatud 3. oktoobril 2006.

[1]

[2]

[3]