Maarahvas

Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.

Tänapäeval kasutavad eestlaste kohta nimetust "maarahvas", eesti keele kohta "maakeel" ja Eesti kohta "Maavald" peamiselt maausulised ja taarausulised.

Tavakeeles tähendab "maarahvas" maal ehk väljaspool linna elavaid inimesi, vastandina linnarahvale ehk linlastele.

Etümoloogia

Esimesed mainimised Aestii kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, sellele eelnevalt kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Liitsõna maarahvas osadest maa on eeldatavasti vana ning uurali keeltele ühine (*maγe, mage, mae), rahvas on vanaskandinaavia (þrawwas - täiskasvanud inimesed) laen läänemeresoome keeltes.^[1]

Jürgen Beyeri järgi on tegu tõlkelaenuga keskaja saksa sõnast Landvolk ('põlisrahvas').^[2]

Kalle Eller on seesuguse etümoloogia vaidlustanud oma essees "Maarahvast", juhtides tähelepanu, et ka vadjalased on oma keelt nimetanud maa tšeeli, ilma et neil oleks olnud põhjust end "sakstele" vastandada "maa" rahvana.^[3] "Maarahva" mõiste oli endanimetusena kasutusel ka eesti asundustes Venemaal ("kraasna maarahvas", "luutsi maarahvas" jmt).

Viited

↑ Eesti etümoloogiline sõnaraamat.
↑ Jürgen Beyer. Ist maarahvas (‚Landvolk‘), die alte Selbstbezeichnung der Esten, eine Lehnübersetzung? Eine Studie zur Begriffsgeschichte des Ostseeraums. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung 56 (2007), lk 566–593
↑ Kalle Eller, "Maarahvast". – Vikerkaar (1990, nr 3, lk 72); "Maarahva elujõud" II (Tartu, Elmatar 1998, lk 199–216).

Wictionary East, Ost etc.

Vaata ka

Kirjandus

Paul Ariste. Maakeel ja eesti keel. // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 2. Tallinn 1956, lk 117–125
Riho Grünthal. Livvistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Castreniumin toimitteita 51. Helsinki: suomalais-ugrilainen laitos, Suomalais-Ugrilainen Seura 1997, lk 184–240
Jürgen Beyer. Ist maarahvas (Landvolk), die alte Selbstbezeichnung der Esten, eine Lehnübersetzung? Eine Studie zur Begriffsgeschichte des Ostseeraums. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung 56 (2007), lk 566–593

Välislingid

[1] Eesti etümoloogiline sõnaraamat.

[2] Jürgen Beyer. Ist maarahvas (‚Landvolk‘), die alte Selbstbezeichnung der Esten, eine Lehnübersetzung? Eine Studie zur Begriffsgeschichte des Ostseeraums. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung 56 (2007), lk 566–593

[3] Kalle Eller, "Maarahvast". – Vikerkaar (1990, nr 3, lk 72); "Maarahva elujõud" II (Tartu, Elmatar 1998, lk 199–216).

[1]

[2]

[3]