Mine sisu juurde

Etioopia: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Tsiibete-tiibet
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
 
(ei näidata 20 kasutaja 40 vahepealset redaktsiooni)
3. rida: 3. rida:
| riiginimi = Etioopia Demokraatlik Liitvabariik
| riiginimi = Etioopia Demokraatlik Liitvabariik
| omastav = Etioopia
| omastav = Etioopia
| omakeelne_nimi_1 = amhara | የኢትዮጵያ፡ፌዴራላዊ፡ዴሞክራሲያዊ፡ሪፐብሊክ |ye-Ītyōṗṗyā Fēdēralāwī Dīmōkrāsīyāwī Rīpeblīk
| nimi1_keel = amhara | nimi1 = የኢትዮጵያ፡ፌዴራላዊ፡ዴሞክራሲያዊ፡ሪፐብሊክ | nimi1_latin = ye-Ītyōṗṗyā Fēdēralāwī Dīmōkrāsīyāwī Rīpeblīk
| mis_lipp =
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| mis_vapp =
| vapp = Emblem of Ethiopia.svg
| vapi_laius = 100px
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = Ethiopia in its region.svg
| asendikaart = Ethiopia in its region.svg
12. rida: 13. rida:
| ametlik_keel =
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Addis Abeba]]
| pealinn = [[Addis Abeba]]
| riigipea_ametinimi = President
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Mulatu Teshome Wirtu]]
| riigipea_nimi = [[Taye Atske Selassie]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Hailemariam Desalegn]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Abiy Ahmed]]
| pindala = 1104300
| pindala =
| rahvaarv =
| rahvaarv =
| rahvaarv_seis =
| rahvaarv_seis =
23. rida: 24. rida:
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +3
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +3
| hümn = [[Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya]]''<br/><small>"Marsi edasi, mu ema Etioopia"</small></span>.
| hümn = [[Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya]]''<br/><small>"Marsi edasi, mu ema Etioopia"</small></span>.
| usk =
| usund =
| üladomeen = [[.et]]
| üladomeen = [[.et]]
| telefonikood = 251
| telefonikood = 251
| riigikord =
| riigikord =
| SKT =
| SKT = 86,123 miljonit USA dollarit (2010) (81/175)<ref>[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2011/01/weodata/weorept.aspx?pr.x=52&pr.y=2&sy=2008&ey=2011&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=644&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=, IMF 2011]</ref>
| SKT_elaniku_kohta = 1015 USA dollarit (2010)
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = ETH
| rok-i_kood = ETH
| märkused =
| märkused =
}}
}}
[[Fail:Ethiopia_Banna_tribe_kids.jpg|pisi|Etioopa [[Banna]] suguharu lapsed [[Kõmbid|kõmpidel]] mängimas 2014. aastal]]

'''Etioopia''' on [[merepiirita riik]] [[Aafrika]] idaosas.
'''Etioopia''' on [[merepiirita riik]] [[Aafrika]] idaosas.


== Loodus==
== Loodus ==
Etioopia paikneb [[Aafrika Sarv]]el. [[Eritrea]] lahkulöömisega kaotas Etioopia kogu [[Punane meri|Punase mere]] äärse rannamaastiku.
Etioopia paikneb [[Aafrika Sarv]]el. [[Eritrea]] lahkulöömisega kaotas Etioopia kogu [[Punane meri|Punase mere]] äärse rannamaastiku.


== Geoloogiline ehitus ja pinnamood ==
=== Geoloogiline ehitus ja pinnamood ===


Etioopia paikneb [[Aafrika laam]]al [[Araabia-Nuubia kilp|Araabia-Nuubia kilbil]]. Maastik koosneb peamiselt [[mägismaa]]st, mille moodustavad [[Tertsiaar]]ist pärinevad suured [[laava]]massid. Mägismaal on [[platoo]]sid ja [[kiltmaa|kiltmaid]]. [[Mägi|Mäed]] on kunagiste [[vulkaan]]ide jäänused.
Etioopia paikneb [[Aafrika laam]]al [[Araabia-Nuubia kilp|Araabia-Nuubia kilbil]]. Maastik koosneb peamiselt [[mägismaa]]st, mille moodustavad [[Tertsiaar]]ist pärinevad suured [[laava]]massid. Mägismaal on [[platoo]]sid ja [[kiltmaa|kiltmaid]]. [[Mägi|Mäed]] on kunagiste [[vulkaan]]ide jäänused.
46. rida: 47. rida:
Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes.
Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes.


[[Ras Dashen]] (4620 m), [[Buahit]] (4510 m), [[Selki]] (4502 m), [[Abba Jared]] (4459 m), [[Talo]] (4413 m), [[Dimtu]] (4433 m), [[Saneti]] (4315 m), [[Tigrita]] (4302 m), [[Guna Terara]] (4231 m), [[Gughe]] (4200 m), [[Kakka]] (4190 m).
[[Ras Dashen]] (4620&nbsp;m), [[Buahit]] (4510&nbsp;m), [[Selki]] (4502&nbsp;m), [[Abba Jared]] (4459&nbsp;m), [[Talo]] (4413&nbsp;m), [[Dimtu]] (4433&nbsp;m), [[Saneti]] (4315&nbsp;m), [[Tigrita]] (4302&nbsp;m), [[Guna Terara]] (4231&nbsp;m), [[Gughe]] (4200&nbsp;m), [[Kakka mägi|Kakka]] (4190&nbsp;m).


== Riik ==
== Riik ==
===Haldusjaotus===
=== Haldusjaotus ===
Etioopia on jaotatud 11 [[1. järgu haldusüksus]]eks, mille seas on 9 [[osariik (Etioopia)|osariiki]] ja 2 keskalluvusega linna:
Etioopia on jaotatud 12 [[osariik (Etioopia)|osariigiks]] ja kaheks keskalluvusega linnaks:
⚫
*[[Addis Abeba]]
⚫
*[[Afari osariik]]
⚫
*[[Amhara osariik]]
⚫
*[[Benshangul-Gumuzi osariik]]
⚫
*[[Dire Dawa]]
⚫
*[[Gambella osariik]]
⚫
*[[Harari osariik]]
*[[Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik]]
⚫
*[[Oromiya osariik]]
⚫
*[[Somaalia osariik]]
⚫
*[[Tigray osariik]]


[[Fail:Ethiopia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Etioopia osariigid]]
⚫
==Rahvastik==

⚫
===Etniline koosseis===
{{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:35em|
⚫
* [[Addis Abeba]]
⚫
* [[Afari osariik]]
⚫
* [[Amhara osariik]]
⚫
* [[Benshangul-Gumuzi osariik]]
⚫
* [[Dire Dawa]]
* [[Edela-Etioopia rahvaste osariik]]
⚫
* [[Gambella osariik]]
⚫
* [[Harari osariik]]
* [[Lõuna-Etioopia osariik]]
* [[Kesk-Etioopia osariik]]
⚫
* [[Oromia osariik]]
* [[Sidama osariik]]
⚫
* [[Somaalia osariik]]
⚫
* [[Tigray osariik]]
}}

Edela-Etioopia rahvaste, Kesk-Etioopia, Lõuna-Etioopia ja Sidama osariik olid aastatel 1992–2019 ühendatud [[lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik|lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariigiks]].

⚫
== Rahvastik ==
⚫
=== Etniline koosseis ===
Etioopia rahvastikust moodustavad:
Etioopia rahvastikust moodustavad:
*[[oromod]] 34,49%
* [[oromod]] 34,49%
*[[amharid]] 26,89%
* [[amharid]] 26,89%
*[[somaallased]] 6,20%
* [[somaallased]] 6,20%
*[[tigrinjad]] 6,07%
* [[tigrinjad]] 6,07%
*[[sidamod]] 4,01%
* [[sidamod]] 4,01%
*[[guraged]] 2,53%
* [[guraged]] 2,53%
*[[volaitad]] 2,31%
* [[volaitad]] 2,31%


Riigi edelaosas elab hulk väikesearvulisi rahvaid, nende seas [[mursid]].
Riigi edelaosas elab hulk väikesearvulisi rahvaid, nende seas [[mursid]].
78. rida: 89. rida:
== Majandus ==
== Majandus ==


Etioopia on maailma suurim [[tsiibet|tiibet]]i tootja ja eksportija; ligi 90 % kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist.
Etioopia on maailma suurim [[tsiibet]]i tootja ja eksportija; ligi 90% kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
[[Fail:ET Afar asv2018-01 img37 Dallol.jpg|pisi|Soolad ja väävel Dalloli vulkaani hüdrotermilisel alal Etioopias]]

Meie ajaarvamise algul kujunes Põhja-Etioopia territooriumil suur orjanduslik [[Aksumi riik]].
Meie ajaarvamise algul kujunes Põhja-Etioopia territooriumil suur orjanduslik [[Aksumi riik]].


[[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il kujunenud Etioopia [[feodaalriik]] osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks.
[[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il kujunenud Etioopia (Abessiinia) [[feodaalriik]] osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks.


16.–17. sajandi suured arengud. Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat. Kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemite sultanaatidest (Adal, keskus Hararis, lisaks türklased ja gallad). Seega vajati liitlasi. Abi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi. 30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al-Ghazi eestvedamisel. Etioopial suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos (1540–1559) Etioopia keisrina saavutas aga edu moslemite vastu. Appi jõudsid vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid lõplikult ei purustatud. Aga Adalis oli tekkinud näljahäda pärast Calawdewosi tapmist, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti.<ref>Klaassen, O. "Aasia ja Aafrika 16.–19.sajandil ning kontaktid Eestiga", 1994</ref>
Etioopia keisrivõim nõrgenes pärast 1468. aastat ja kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. [[Etioopia keiser|Etioopia keisri]] tiitel muutus formaalsuseks. Oht Etioopiale tulenes moslemite [[sultanaat]]idest ([[Adali emiraat]], keskus [[Harari]]s, lisaks türklased ja [[gallad]]). Abi saadi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma [[Portugali koloniaalimpeerium]]i. 30 aastat kestnud sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al-Ghaziga põhjustas Etioopiale suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Etioopia keiser Calawdewos (1540–1559) saavutas aga edu moslemite vastu, teda abistasid portugallased, kuid moslemeid lõplikult ei purustatud. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti.<ref>Klaassen, O. "Aasia ja Aafrika 16.–19.sajandil ning kontaktid Eestiga", 1994</ref>


Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest, kuna koosnes paljudest väikestest üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused. Mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628 Rooma kiriku alla minek. Kuid hiljem keelustati katoliiklus, jesuiidid pagendati.<ref>Klaassen, 1994, lk 26–38</ref>
Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest, kuna Etioopia koosnes paljudest väikestest üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused. Mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628 toimus Rooma kiriku alla minek, kuid hiljem katoliiklus keelustati ja jesuiidid pagendati.<ref name="Klaassen, 1994, lk 26–38">Klaassen, 1994, lk 26–38</ref>


Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari (Etioopia renessanss). Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. 17.–18. sajandil vaimse elu edenemine. Oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu, sisepoliitilised reformid. Iyasu II (1730–1755) – hariduse, teaduse, kirjanduse areng. Järeltulijate ajal nõrgenes keskvõim uuesti. Tegelik võim läks tagasi kohalikele valitsejatele (vürstidele).<ref>Klaassen, 1994, lk 26–38</ref>
Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks [[Gondar]]i, mis oli Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. 17.–18. sajandil toimus Etioopias vaimse elu edenemine. Oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu ja sisepoliitilised reformid. Keiser [[Iyasu II]] (1730–1755) ajal toimus hariduse, teaduse, kirjanduse areng, nende järeltulijate ajal nõrgenes aga Etioopia keskvõim uuesti. Tegelik võim läks tagasi kohalikele valitsejatele (vürstidele).<ref name="Klaassen, 1994, lk 26–38"/>


[[Pilt:Téwodros II.jpg|pisi|püsti|Etioopia keiser [[Tewodros II]]]]
[[19. sajand]]i keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele [[Euroopa]] riikidele [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansioonile]] [[Aafrika]]s. ''Ras'' (vürst) Kassa (1818–1868), võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Krooniti keisriks [[Tewodros II]] nime all. Etioopia sai taasühendatud. Keelas orjakaubanduse, uued teed, armee relvastuse moderniseerimine. Keelustas polügaamia. Vähendas kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud rahul, mis tähendas lähenemist Inglismaale (ka Türgi-vastane koostöö), kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda äge võimuvõitlus. Yohanis IV (1872–1889) suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa (piirkond Etioopias) valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks ([[Menelik II]]). Tema ajal märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu (Wechale-Ucciali leping 1889), mis Etioopia Itaalia protektoraadi alla viis (Itaallaste meelest). Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda.<ref>Klaassen, 1994, lk 26–38</ref> [[1896]]. aastal toimunud [[Adua lahing]]u võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse.


[[19. sajand]]i keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele [[Euroopa]] riikidele [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansioonile]] [[Aafrika]]s. ''Ras'' (vürst) Kassa (1818–1868), võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat, krooniti keisriks (1855–1868) [[Tewodros II]] nime all ning Etioopia sai taasühendatud. Tewodros II keelas orjakaubanduse, rajas uued teed, viis läbi armee relvastuse moderniseerimine, keelustas polügaamia ja vähendas kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud rahul, mis tähendas lähenemist [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiga]] (sh ka [[Osmanite riik|Osmanite]]-vastast koostööd), kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa ja pärast seda toimus äge võimuvõitlus.
⚫
1930. aastail oli viiendik Etioopia rahvastikust orjad. Orjuse kaotamiseks pani Rahvasteliidu komisjon keisrile ette järgmised sammud:

⚫
# kõik orjade lapsed, kes sünnivad ilmale, tuleb tunnustada vabadeks kodanikkudeks;
Yohanis IV (1872–1889) suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga.
[[Pilt:Emperor Menelik II.png|pisi|püsti|Etioopia keiser [[Menelik II]]]]
1885. aastal maabusid [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|itaallased]] ja hõivasid ümberkaudseid maid. [[Shoa (Etioopia)|Shoa]] (piirkond Etioopias) valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks ([[Menelik II]]). Tema ajal märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai [[Addis Abeba]]. Viidi ellu maksusüsteemi-, armee- ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu (Wechale-Ucciali leping 1889), mis Etioopia [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia protektoraadi alla]] viis (itaallaste meelest). Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse [[Itaalia-Etioopia sõda]].<ref name="Klaassen, 1994, lk 26–38"/> 1896. aastal toimunud [[Adua lahing]]u võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse.

⚫
1930. aastail oli viiendik Etioopia rahvastikust orjad. Orjuse kaotamiseks tegi Rahvasteliidu komisjon keisrile järgmised ettepanekud:
⚫
# kõik orjade lapsed, kes sünnivad ilmale, tuleb tunnustada vabadeks kodanikeks;
# orjad, kellega on halvasti ümber käidud, tuleb vabaks lasta;
# orjad, kellega on halvasti ümber käidud, tuleb vabaks lasta;
# orjadele antagu kodanlikud õigused;
# orjadele antagu kodanlikud õigused;
# orjade müümine orjapidajate poolt on keelatud;
# orjadepidajad ei tohi müüa oma orje;
# orje peab registreeritama ja
# orje peab registreeritama;
# orjadele jäetagu õigus end lahti osta.
# orjadele jäetagu õigus end vabaks osta.
[[Pilt:Italian empire 1940.PNG|pisi|Itaalia impeerium aastal 1940]]

Keiser ei suutnud neid orjuse kaotamiseks ette pandud muudatusi kehtestada, kuna tal puudus selleks vajalik valitsusaparaat ja seaduste austamine oli Etioopias tundmatu.<ref>Orjaelu Abessiinias. Esmaspäev, 25. juuli 1932, nr. 30, lk. 2</ref>
Keiser ei suutnud neid orjuse kaotamiseks ette pandud muudatusi kehtestada, kuna tal puudus selleks vajalik valitsusaparaat ja seaduste austamine oli Etioopias tundmatu.<ref>Orjaelu Abessiinias. Esmaspäev, 25. juuli 1932, nr. 30, lk. 2</ref>

Aastal 1935 tungis [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] [[Etioopia keisririik|Etioopiasse]] (ka Abessiinia) selle koloniseerimiseks. Selle tulemusel puhkes [[teine Itaalia-Etioopia sõda]]. Itaalia tungis Etioopiasse Itaalia kolooniatest [[Eritrea]]st ja [[Itaalia Somaalimaa]]lt. Etioopia alistus aastal 1936. Kuningas [[Vittorio Emanuele III]] kuulutati varsti pärast seda [[Etioopia riigipeade loend|Abessiinia keisriks]].


=== Kohv ===
=== Kohv ===
Kuigi esimesed kohviistandused rajati [[Jeemen]]is, on [[kohvipuu]] kodumaa Etioopia, sest seal kasvas kohvipuu metsikult,
Kuigi esimesed kohviistandused rajati [[Jeemen]]is, on [[kohvipuu]] kodumaa Etioopia, sest seal kasvas kohvipuu metsikult.


==Vaata ka==
== Vaata ka ==
*[[Etioopia riigipeade loend]]
* [[Etioopia riigipeade loend]]
* [[Etioopia jalgpallikoondis]]
*[[Falašid]]
* [[Falašid]]
* [[Etioopia keel]]


== Viited ==
== Viited ==
{{viited}}
{{viited}}


==Välislingid==
== Välislingid ==
{{vikisõnastikus}}
{{vikisõnastikus}}
*[http://4dw.net/royalark/Ethiopia-1.php Royal Ark]
* [http://4dw.net/royalark/Ethiopia-1.php Royal Ark]


{{Aafrikariigid}}
{{Aafrikariigid}}
{{koord |NS=8.3 |EW=39.12 |type=country |region=ET}}
{{koord |type=country |region=ET}}


[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Riigid]]

Viimane redaktsioon: 8. oktoober 2024, kell 23:12

Etioopia Demokraatlik Liitvabariik

amhara የኢትዮጵያ፡ፌዴራላዊ፡ዴሞክራሲያዊ፡ሪፐብሊክ
ye-Ītyōṗṗyā Fēdēralāwī Dīmōkrāsīyāwī Rīpeblīk
Etioopia asendikaart
Riigihümn Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya
"Marsi edasi, mu ema Etioopia".
Pealinn Addis Abeba
Pindala 1 104 300 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel amhara
Rahvaarv 128 691 692 (2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 116,5 in/km²
President Taye Atske Selassie
Peaminister Abiy Ahmed
SKT 80,561 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 767 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta birr (ETB)
Ajavöönd maailmaaeg +3
Tippdomeen .et
ROK-i kood ETH
Telefonikood 251
Etioopa Banna suguharu lapsed kõmpidel mängimas 2014. aastal

Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas.

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]

Etioopia paikneb Aafrika Sarvel. Eritrea lahkulöömisega kaotas Etioopia kogu Punase mere äärse rannamaastiku.

Geoloogiline ehitus ja pinnamood

[muuda | muuda lähteteksti]

Etioopia paikneb Aafrika laamal Araabia-Nuubia kilbil. Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad Tertsiaarist pärinevad suured laavamassid. Mägismaal on platoosid ja kiltmaid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused.

Enamiku Etioopiast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa.

Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes.

Ras Dashen (4620 m), Buahit (4510 m), Selki (4502 m), Abba Jared (4459 m), Talo (4413 m), Dimtu (4433 m), Saneti (4315 m), Tigrita (4302 m), Guna Terara (4231 m), Gughe (4200 m), Kakka (4190 m).

Riik

[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Etioopia on jaotatud 12 osariigiks ja kaheks keskalluvusega linnaks:

Etioopia osariigid

Edela-Etioopia rahvaste, Kesk-Etioopia, Lõuna-Etioopia ja Sidama osariik olid aastatel 1992–2019 ühendatud lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariigiks.

Rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Etniline koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

Etioopia rahvastikust moodustavad:

Riigi edelaosas elab hulk väikesearvulisi rahvaid, nende seas mursid.

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90% kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Soolad ja väävel Dalloli vulkaani hüdrotermilisel alal Etioopias

Meie ajaarvamise algul kujunes Põhja-Etioopia territooriumil suur orjanduslik Aksumi riik.

13.–14. sajandil kujunenud Etioopia (Abessiinia) feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks.

Etioopia keisrivõim nõrgenes pärast 1468. aastat ja kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Etioopia keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht Etioopiale tulenes moslemite sultanaatidest (Adali emiraat, keskus Hararis, lisaks türklased ja gallad). Abi saadi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma Portugali koloniaalimpeeriumi. 30 aastat kestnud sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al-Ghaziga põhjustas Etioopiale suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Etioopia keiser Calawdewos (1540–1559) saavutas aga edu moslemite vastu, teda abistasid portugallased, kuid moslemeid lõplikult ei purustatud. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti.[4]

Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest, kuna Etioopia koosnes paljudest väikestest üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused. Mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628 toimus Rooma kiriku alla minek, kuid hiljem katoliiklus keelustati ja jesuiidid pagendati.[5]

Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari, mis oli Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. 17.–18. sajandil toimus Etioopias vaimse elu edenemine. Oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu ja sisepoliitilised reformid. Keiser Iyasu II (1730–1755) ajal toimus hariduse, teaduse, kirjanduse areng, nende järeltulijate ajal nõrgenes aga Etioopia keskvõim uuesti. Tegelik võim läks tagasi kohalikele valitsejatele (vürstidele).[5]

Etioopia keiser Tewodros II

19. sajandi keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele Euroopa riikidele ekspansioonile Aafrikas. Ras (vürst) Kassa (1818–1868), võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat, krooniti keisriks (1855–1868) Tewodros II nime all ning Etioopia sai taasühendatud. Tewodros II keelas orjakaubanduse, rajas uued teed, viis läbi armee relvastuse moderniseerimine, keelustas polügaamia ja vähendas kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud rahul, mis tähendas lähenemist Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiga (sh ka Osmanite-vastast koostööd), kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa ja pärast seda toimus äge võimuvõitlus.

Yohanis IV (1872–1889) suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga.

Etioopia keiser Menelik II

1885. aastal maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa (piirkond Etioopias) valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks (Menelik II). Tema ajal märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Viidi ellu maksusüsteemi-, armee- ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu (Wechale-Ucciali leping 1889), mis Etioopia Itaalia protektoraadi alla viis (itaallaste meelest). Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda.[5] 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse.

1930. aastail oli viiendik Etioopia rahvastikust orjad. Orjuse kaotamiseks tegi Rahvasteliidu komisjon keisrile järgmised ettepanekud:

  1. kõik orjade lapsed, kes sünnivad ilmale, tuleb tunnustada vabadeks kodanikeks;
  2. orjad, kellega on halvasti ümber käidud, tuleb vabaks lasta;
  3. orjadele antagu kodanlikud õigused;
  4. orjade müümine orjapidajate poolt on keelatud;
  5. orje peab registreeritama;
  6. orjadele jäetagu õigus end vabaks osta.
Itaalia impeerium aastal 1940

Keiser ei suutnud neid orjuse kaotamiseks ette pandud muudatusi kehtestada, kuna tal puudus selleks vajalik valitsusaparaat ja seaduste austamine oli Etioopias tundmatu.[6]

Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse (ka Abessiinia) selle koloniseerimiseks. Selle tulemusel puhkes teine Itaalia-Etioopia sõda. Itaalia tungis Etioopiasse Itaalia kolooniatest Eritreast ja Itaalia Somaalimaalt. Etioopia alistus aastal 1936. Kuningas Vittorio Emanuele III kuulutati varsti pärast seda Abessiinia keisriks.

Kohv

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemenis, on kohvipuu kodumaa Etioopia, sest seal kasvas kohvipuu metsikult.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ https://data.who.int/countries/231, vaadatud 23.11.2024.
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. ↑ Klaassen, O. "Aasia ja Aafrika 16.–19.sajandil ning kontaktid Eestiga", 1994
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Klaassen, 1994, lk 26–38
  6. ↑ Orjaelu Abessiinias. Esmaspäev, 25. juuli 1932, nr. 30, lk. 2

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda

 Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Etioopia&oldid=6740799"