Vakus

Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.

Bathasar Russowi Liivimaa kroonika kohasel^[1] olid Vana-Liivimaa isandate ja aadlike külad jagatud vakustesse: suuri ja jõukaid külasid oli ühes vakuses üks või kaks, väikesi ja vaesemaid aga enam kui üks, nii et isandatel ja aadlikel oli tema külade arvu järgi mitu vakust.

Keskajast on teada, et maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad (talumehed ja vabatalupojad) kokku ning lisaks maksude (hinnuse) maksmisele peeti ka pidu. Seda üritust on nimetatud vakusepeoks ehk vakuseks.

Etümoloogia

Sõnad 'vakus/vakk' maksustuspiirkonna tähenduses lähtuvad vakast kui anumast ja mahuühikust. Sõna on eesti/liivi päritolu. Alamsaksa keeles on wacke laensõna, mis levis kogu keskaja Liivimaal.^[2] Läti keeles oli vastav sõna vene keelest laenatud pagasts, mis tänapäeval tähistab valda.

Vaata ka

Viited

↑ Russow, Balthasar (2022). Liivimaa provintsi kroonika. Tõlkinud Kivimäe, Jüri. Tallinn: Tänapäev. Lk 472. ISBN 9789916173138., lk 114
↑ *Inna Põltsam-Jürjo, Vakupeost keskaja Liivimaal, Tuna 2007 nr 4

Kirjandus

Valter Lang, Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. - Keskus - tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus, 2002 nr 11, lk 125 - 168. Tallinn, ISBN 998550349X

[1] Russow, Balthasar (2022). Liivimaa provintsi kroonika. Tõlkinud Kivimäe, Jüri. Tallinn: Tänapäev. Lk 472. ISBN 9789916173138., lk 114

[2] *Inna Põltsam-Jürjo, Vakupeost keskaja Liivimaal, Tuna 2007 nr 4

[1]

[2]