Ideedeajalugu
Ideedeajalugu on ajalooliste uuringute valdkond inimeste veendumuste loomisest, säilitamisest, mõjust ja arengust ning laiemalt teaduslike ideede tekkest ja edasiarendamisest. Viimasel juhul on see metateadus, mis on osa teaduse ajaloost. Ideedeajalugu sisaldab paljude teaduste ajalugu: filosoofia (eelkõige poliitiline filosoofia ja moraalifilosoofia), ideoloogia, teoloogia, politoloogia, õigusteadus, majandus ja rahvusvahelised suhted. Neid võib pidada ka ideedeajaloo osaks.
Ideedeajalugu kuulub ajaloolis-kultuuriliste distsipliinide hulka. Ideedeajalugu sisaldab tähtsamate mõtlejate järgnevuse ja vastastikuste mõjude uuringuid. Ideedeajaloos uuritakse õpetuste, doktriinide ja paradigmade teoreetilist ning metateoreetilist arengut erinevates epistemoloogilistes või kultuurilistes seostes. Ideedeajalugu põhineb üksikute ideede uurimisel, mis lõimuvad omavahel uutesse kombinatsioonidesse ja muudavad väljendusvorme, jäädes suhteliselt muutumatuks. Kasutatakse tekstilise (A. Lovejoy) ja kontekstualse (Cambridge'i koolkond; Quentin Skinner jt) uuringu meetodeid.
Ideedeajaloo kui eraldi uurimisvaldkonna kujunemine on seotud Arthur Lovejoy töödega, eriti tema raamatuga "Great Chain of Being: A Study of the History of an Idea" (1936). A. Lovejoy arvates ideed on tsüklilised ja neis pole progressi, ideed on ajatud ja probleemid on universaalsed.
Vaata ka
muudaKirjandus
muuda- Andreas Dorschel: Ideengeschichte. Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen 2010, ISBN 978-3-8252-3314-3.
- Gunnar Eriksson, Tore Frängsmyr: Ideedeajaloo põhijooni. Atlex 2007, tõlkinud Katrin Tombak ja Siiri Joandi-Tomingas, ISBN 978-9985-9801-0-1