Võrumaa
|
See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; praegusest maakonnast vaata artiklit Võru maakond. |
Võrumaa (saksa Kreis Werro, võru Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis. Administratiivselt moodustati Tartu kreisi (Tartumaa) lõunaosast 1783. aastal koos Võru linna asutamisega Katariina II valitsemisajal ja eksisteeris nendes piirides 1920. aastani. Võrumaa piire muudeti 1920., 1922., 1925. ja 1945. aastal. Võru maakond likvideeriti 1950. aastal.
Ajalooline Võrumaa hõlmab praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alasid.
Algselt kuulus maakonda kaheksa kihelkonda, kus ka praegu võru keelt räägitakse:
Lisaks võrukeste maakondlikule identiteedile on Võrumaal siiani tugevad kihelkondlikud ja kohati muud regionaalsed identiteedid (nt haanja identiteet Haanjamaal).
Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldad. Esimesed asulakohad Võrumaal olid Kääpal, Villal ja Tamula järve kaldal, neist vanim on Kääpa, kus elati juba III at I poolel eKr, s.o 5000 aastat tagasi. Keskmise rauaaja lõpuperioodil jõudsid soome-ugri asustusaladele slaavi hõimud. Hakkas kujunema huvitav etniline grupp – setud. Setud on vanad eestlased, kelle materiaalse ja vaimse kultuuri kujunemises on täheldatud tugevaid slaavi mõjusid.
Keskmisel ja nooremal rauaajal (I at II pool - II at algus) kujunesid välja muistsed kihelkonnad ja nende liidud – maakonnad. Kagu-Eestis asus muistne Ugandi maakond, mille kihelkondlik jaotus ei ole teada.
Võrumaa asustus muinasajal on jätkuvalt ebaselge, tihedam inimasustus lõppes arvatavasti ära üsna pea Otepääst kagu pool ning Tartu-Pihva teel Liiva kõrtsi (teeristi) juures ehk praeguse Postitee alguses. On oletatud, et Põlva ümbrus kuulus Valgatabalve nime all Ugandi muinasmaakonna koosseisu. On ka arvatud, et hilisem Hargla kihelkonna ümbrus kuulus hoopis latgalitele; samuti ka suur osa Karula kihelkonna aladest.
13. sajandil algas Mõõgavendade ordu sissetung Läti ja Eesti aladele, ordu ja nende poolt alistatud liivlaste ning latgalite esimene sõjakäik muistsesse Ugandi maakonda toimus 1208. aastal. Orduväed alistasid Ugandi lõplikult 1224. aastal. Pärast vallutamist moodustati Ugandi aladel Tartu piiskopkond.
Piiskopkonna ajal ehitati Võrumaa alale ehitati piirikaitseks venelaste vastu ja eestlaste alluvuses hoidmiseks Kirumpää ja Vastseliina linnus.
Liivi sõja ajal, aastetel 1558-1583 oli Võrumaa ala Moskva suurvürstiriigi võimu all, kuid 1582. aastal jäi Eesti Jam Zapolski rahulepingu alusel Poola valdusesse.
Poola võimu perioodil 1582-1625 oli Kirumpää Kirumpää staarostkonna keskuseks, kuid 1625. aastast kuni Põhjasõjani oli mandri-Eestis ja sellega ka Võrumaal Rootsi kuningriigi Liivimaa kubermangus.
Aastatel 1656-1658 toimus Vene tsaaririigi ja Rootsi vaheline sõda, mille käigus hävisid Kirumpää linnus ja selle juures olnud asula ja 1661. aastani jäi Võrumaa Vene võimu alla, kuni 1661. aastal taastati Kärde rahulepinguga Rootsi võim.
Põhjasõda (1700-1721) tulemusel läks Võrumaa Vene võimu alla 1704. aastal.
1783. aastal kehtestati Baltimaades nn asehalduskord, millega Liivimaa kubermang nimetati Riia kubermanguks ehk asehalduskonnaks. Kubermang jaotati 8 kreisiks ja moodustati Võru maakond.
Eesti Vabariigi maakond
1920. aastal, kui Valga linn Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus Valga maakond moodustati, liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast Valga maakonnaga.
Vaata ka
Välislingid
- Ajaloolise Võrumaa tutvustus Eesti mõisaportaalis
- Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Võru Kreisi geograafiast) (saksa k.)
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 303-312.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Ajalooline Võrumaa Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu